Videomänguarendaja — definitsioon, roll ja töö arendusettevõtetes

Videomängude arendaja on isik, kes kavandab, kirjutab ja viib ellu arvuti- ja konsoolimänge ning mänge muudele platvormidele. Arendaja võib keskenduda ühe või mitme platvormi spetsiifikale (näiteks üks konkreetne konsool või arvuti) või tegeleda kindla žanri ja mängustiiliga. Mõned arendajad töötavad kogu mängu kallal algusest lõpuni, teised on spetsialiseerunud ainult ühele osale tootmisprotsessist (näiteks programmeerimine, kunst või heli). Mõned mängud on algselt loodud ainult ühele süsteemile; arendajad võivad seejärel püüda teha selle mängu koopia teisele, erinevale süsteemile ehk portida seda. Lisaks tegelevad mõned spetsialistid mängude lokaliseerimisega ja tõlgivad mängutekste ning kõnesid teistesse keeltesse.

Videomängude arendajad töötavad arendusettevõtetes, mis võivad olla väga erineva suuruse ja profiiliga. Tänapäeval on maailmas üle tuhande arendusettevõtte. Suur osa neist on väikesed — tihti vaid üks või paar inimest — ja sellised väikesed tiimid valmistavad sageli mänge interneti või mobiiltelefonide jaoks. Teisalt on olemas suured stuudiod, millel on mitu kontorit ja sadu töötajaid; need tegelevad tavaliselt mahukamate, suure eelarve ja suure meeskonnaga projektidega.

Peamised rollid mänguarenduses

  • Projektijuht / tootja — koordineerib meeskonda, ajakava ja eelarvet.
  • Mängudisainer — loob mängu reeglid, tasakaalu, tasemed ja mängumängu sügavuse.
  • Programmeerija — kirjutab mängu koodi (mootor, gameplay-süsteemid, töökindlus, võrgutugi).
  • Kunstnik ja animaator — vastutavad visuaalse stiili, 2D-/3D-kunsti ja animatsioonide loomise eest.
  • Helikujundaja ja muusik — loovad heliefektid, dialoogi ja taustamuusika.
  • Kvaliteedi tagamise (QA) spetsialist — testib mängu vigade, jõudluse ja kasutajakogemuse parandamiseks.
  • Live-ops ja tugi — haldavad mängu pärast väljalaset: serverid, plaastrid, sisuuuendused ja kogukonna haldus.

Töö protsess ja etapid

  • Eeltootmine (pre-production) — idee, kontseptsioon, prototüüpide tegemine ja plaanide paika panek.
  • Prototüüpimine — kiirete demode või "proof of concept" loomine, et kontrollida mängumehhaanika tasuvust.
  • Tootmine (production) — põhiosa arendusest: sisu, kunst, kood ja testimine.
  • Testimine ja sertifitseerimine — vigade leidmine, parandamine ja platvormispetsiifiliste nõuete täitmine.
  • Väljalase ja turundus — mängu avalikustamine ning mängijate kaasamine.
  • Post-launch ja live ops — parandused, uuendused, tasuta sisu või tasulised DLC-d, serveri haldus.

Vajalikud oskused ja tööriistad

  • Programmeerimine: C++, C#, JavaScript jt. sõltuvalt mootorist ja platvormist.
  • Mängumootorid: tuntuimad on näiteks Unity ja Unreal Engine, aga kasutatakse ka kergekaalulisemaid või omamootoreid.
  • Graafika- ja animaatoritööriistad: Photoshop, Blender, Maya, Substance jt.
  • Helitööriistad: Audacity, Wwise, FMOD, DAW-id (nt Ableton, Pro Tools).
  • Versioonihaldus: Git, Perforce jmt.
  • Projekti- ja ülesandehaldus: Jira, Trello, Asana.
  • Lisaks loovus, probleemide lahendamise oskus, meeskonnatöö ja suhtlemisoskus.

Arendusettevõtete tüübid

  • Indie-ettevõtted — väikesed meeskonnad või individuaalsed arendajad, tihti paindlikud ja katsetavad.
  • Keskmise suurusega stuudiod — töötavad nii originaalse kui ka tellimustööna, võivad teha mitut projekti korraga.
  • AAA-stuudiot — suurte eelarvete ja suurte meeskondadega ettevõtted, mis teevad märkimisväärse turunduse ja tehnilise toe nõudvaid pealkirju.
  • Outsourcing- ja portimistööfirmad — spetsialiseeruvad konkreetsetele töödele (nt visuaal, animatsioon, portimine, tõlkimine).

Kuidas saada videomänguarendajaks

  • Alusta õppimisest: informaatika, tarkvaraarendus, kunst või mängudisaini õppetunnid ja kursused.
  • Koosta portfoolio: töötavad prototüübid, modifikatsioonid, mängud või demo‑tasemed, mis näitavad sinu oskusi.
  • Osale game jam’idel ja vabatahtlikus koostöös — need annavad praktilise kogemuse ja kontakte.
  • Õpi versioonihaldust, meeskonnatöö häid tavasid ja populaarseid tööriistu (Unity/Unreal, Git jne).

Videomänguarenduses on palju erinevaid teid ja spetsialiseerumisi; nii on võimalik töötada väikestes indie-tiimides, luua mänge interneti kaudu või arendada laiaulatuslikke projekte mobiiltelefonide ja teiste platvormide jaoks. Tööstus nõuab nii tehnilisi kui ka loovaid oskusi ning pakub võimalusi nii õppimiseks kui karjääri arenguks.

Arendajate tüübid

Videomängude arendajaid on kolme tüüpi.

Kolmanda osapoole arendaja

Kolmanda osapoole arendajad on videomängude arendajad, kes sõlmivad suurte kirjastajatega kokkuleppeid ühe mängu tegemiseks korraga. Arendajad ei ole osa ettevõttest: kui mäng on valmis, ei pea arendajad tegema väljaandjale veel üht mängu, kui nad ei soovi. Väljaandjad ütlevad neile täpselt, mida nad tahavad, et kolmanda osapoole arendajad teeksid, ja arendajatel ei ole väga palju võimu teha midagi muud.

Ettevõtte enda arendajad

Ettevõtte sisesed arendajad töötavad otse väljaandja jaoks. Neil on mängu tegemisel rohkem vabadust kui kolmanda osapoole arendajatel. Mõnikord ostavad kirjastajad kolmanda osapoole arendajaid ja seega muutuvad nad majasisesteks arendajateks: töötajateks kirjastaja jaoks. See on kirjastaja jaoks lihtne viis, sest arendajad on kirjastaja töötajad ja seega on kirjastajal suurem kontroll.

Sõltumatud arendajad

Sõltumatud arendajad on tavaliselt väikesed inimrühmad, mis ei kuulu ühelegi kirjastajale või muule ettevõttele. Seetõttu avaldab enamik sõltumatuid arendajaid oma mänge ise. Kui nad seda teevad, ei saa mängud tavaliselt palju tähelepanu ega raha. Siiski saavad sõltumatud arendajad teha täpselt sellist mängu, nagu nad tahavad, kui neil ei ole ühtegi kirjastajat, kes neile ütleks, mida teha.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3