Vesiorel
Veeorel või hüdrauliline orel on omamoodi torupill. Nagu torupillide puhul, tekitatakse heli õhu puhumisega läbi torude, kuid energia, mis paneb õhu puhuma, ei tule mitte puhkpillidest või elektrist nagu tänapäeva orelil, vaid veest, näiteks veejuga.
Hüdrauli on varajane pilliorkester, mis sai jõudu veest. See leiutati 3. sajandil eKr, tõenäoliselt hellenistliku teadlase Ctesibius Aleksandria teadlase poolt. See oli maailma esimene klahvpill. Mitu sajandit hiljem arenes sellest välja kaasaegne torupill.
Veeorgan töötab nii, et vesi ja õhk saabuvad koos kaamera aeolisse (tuulekambrisse). Siin eralduvad vesi ja õhk ning kokkusurutud õhk juhitakse camera aeolis'e peal asuvasse tuuletorusse, et puhuda oreli torusid. Kaks perforeeritud "pritsmeplaati" või "diafragmat" takistavad veepritsmete sattumist orelipillide sisse.
Õhust eraldatud vesi väljub kaamera aeolis'est sama kiirusega, millega see siseneb. Seejärel ajab see vesiratast, mis omakorda ajab muusikasilindrit ja selle külge kinnitatud käike. Oreli käivitamiseks keeratakse sissepääsutoru kohal olev kraan sisse ja kui vesi voolab pidevalt, mängib orel seni, kuni kraan taas suletakse.
Renessansi ajal olid paljudes Itaalia aedades veeorelid. Kõige kuulsam 16. sajandi veeorel oli Tivolis asuvas Villa d'Estes. See oli umbes 6 meetri kõrgune ja sai jõudu ilusast veepurskest. See suutis automaatselt mängida kolme pala, kuid oli ka klaviatuur.
Veeorgan (või hydraulis).
Aleksandria Heroni puhkpilliorkestri ja puhkpilliratta tänapäevane rekonstruktsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on veeorgan?
A: Veeorel, mida tuntakse ka hüdraulilise oreli nime all, on teatud tüüpi pilliorel, mis kasutab vett, et õhku läbi torude puhuda.
K: Kes leiutas hüdrauli?
V: Hüdrauli leiutas 3. sajandil eKr. hellenistlik teadlane Ctesibius Aleksandriast.
K: Kuidas töötab veeorgaanika?
V: Vesi ja õhk sisenevad üheskoos kaamera aeolisesse (tuulekambrisse). Siin eraldatakse need ja suruõhk juhitakse camera aeolis'e peal asuvasse tuulestikusse, et puhuda läbi torude. Kaks perforeeritud "pritsmeplaati" või "diafragmat" takistavad veepritsmete sattumist torudesse. Eraldatud vesi ajab seejärel vesiratast, mis paneb liikuma muusikalised silindrid ja nendega seotud liikumisaparaadid.
K: Kas on olemas näide ajaloolise veeoreli kohta?
V: Jah, renessansi ajal oli neid paljudes Itaalia aedades, millest üks kuulsamaid oli 16. sajandi Itaalias Tivolis asuv Villa d'Este, mis oli umbes 6 meetri kõrgune ja sai jõudu veejuga. See suutis mängida kolm pala automaatselt, kuid sellel oli ka klaviatuur käsitsi mängimiseks.
K: Kas tänapäeva pilliorkestrid kasutavad vee asemel elektrit?
V: Jah, kaasaegsed pilliorelid kasutavad vee asemel elektrit, et õhuvoolu läbi pillide juhtida.
K: Kas kaasaegsete torupillide ja hüdrauliliste orelite vahel on mingi erinevus?
V: Jah, kuigi mõlemat tüüpi orelid kasutavad heli tekitamiseks läbi torude puhutud õhku, kasutavad kaasaegsed torupillid elektrit, samas kui hüdraulilised orelid saavad energiat voolavast või langevast veest, mis pärineb vastavalt kas juga või jõeallikast.
