Lainefunktsiooni kollaps
Kui teaduslik eksperiment on tehtud korralikult, annab see mõõdetava tulemuse. Igal hetkel on süsteem (eksperiment) ühes mitmest võimalikust olekust. Lõpuks on eksperiment lõplikus olekus. Igal ajahetkel saab süsteemi seisundit mõõta.
Kvantmehaanika eksperimendid toimivad samamoodi. Erinevus klassikalisest mehaanikast seisneb selles, et igal ajahetkel on mitu olekut üksteise peal (kattuvad), et kirjeldada eksperimendi olekut. Neid olekuid nimetatakse omaolekuteks. Samamoodi nagu klassikalise mehaanika puhul, kui tehakse mõõtmine, on olemas üks tulemus. See tulemus on ühe omastatuse omaväärtus. See tähendab, et mõõtmine taandab mitu võimalikku olekut üheks olekuks, liites need kokku. Pärast mõõtmist on süsteem selles olekus, mida mõõdeti. Kopenhaageni tõlgenduses nimetatakse seda redutseerimist lainefunktsiooni kollapsiks. Kollaps on üks kahest protsessist, mille abil kvantkogumid ajas arenevad. Teine on pidev evolutsioon Schrödingeri võrrandi kaudu.
Werner Heisenberg oli üks esimesi, kes seda olukorda 1927. aastal avaldatud artiklis selgitas. See tulemus on vastuoluline. Erwin Schrödinger kasutas selle vastuolulisuse näitamiseks Schrödingeri kassi mõtteeksperimenti.
Küsimused ja vastused
K: Mis on korralikult tehtud teadusliku eksperimendi mõõdetav tulemus?
V: Korralikult tehtud teadusliku eksperimendi mõõdetav tulemus on süsteemi seisund igal ajahetkel.
K: Mille poolest erineb kvantmehaanika klassikalisest mehaanikast?
V: Kvantmehaanikas on eksperimendi oleku kirjeldamiseks mitu olekut üksteise peal (kattuvad), samas kui klassikalises mehaanikas saab igal ajahetkel mõõta ainult ühte olekut.
K: Mis juhtub, kui toimub mõõtmine?
V: Kui tehakse mõõtmine, tekib üks tulemus, mis on ühe omaoleku omaväärtus. See tähendab, et mõõtmine taandab mitu võimalikku olekut ühele olekule, liites need kokku, ja pärast mõõtmist on süsteem selles ühises olekus, mida mõõdeti.
Küsimus: Milline protsess vähendab mitu võimalikku olekut üheks ja samaks olekuks?
V: Protsessi, mis taandab mitu võimalikku olekut üheks ja samaks olekuks, nimetatakse lainefunktsiooni kollapsiks.
Küsimus: Millised on kaks protsessi, mille abil kvandsüsteemid aja jooksul arenevad?
V: Kaks protsessi, mille abil kvandsüsteemid aja jooksul arenevad, on pidev areng Schrödingeri võrrandi kaudu ja lainefunktsiooni kokkuvarisemine.
K: Kes seletas esimesena seda olukorda seoses kvandsüsteemidega?
V: Werner Heisenberg oli üks esimesi, kes selgitas seda olukorda seoses kvandsüsteemidega, avaldades oma järeldused 1927. aastal.
K: Kuidas Erwin Schrödinger demonstreeris seda vastuolu seoses lainefunktsiooni kokkuvarisemisega?
V: Erwin Schrödinger kasutas oma mõtteeksperimenti nimega Schrödingeri kass, et näidata seda lainefunktsiooni kokkuvarisemisega seotud vaidlust.
