Ussiauk
Madriauk on teoreetiline läbipääs läbi ruumi, mis loob otsetee läbi aja ja ruumi. Ei ole teada, kas need on olemas või mitte.
Teadlased usuvad, et kui ussiaugud oleksid olemas, siis ei saaks neid teha traditsiooniliste teaduslike meetoditega. Selleks, et hoida ussiauku avatuna, oleks vaja mingisugust teoreetilist eksootilist ainet. Vastasel juhul kaoks ussiauk pärast selle loomist lihtsalt väga kiiresti ära. Kui joonistada 2-mõõtmelisel tasapinnal, siis ussiauk painutab tasapinda nagu paberi voltimine, nii et kaks otsa puudutaksid üksteist (nagu pildil näha). Mõistet "ussiauk" kasutas esmakordselt teoreetiline füüsik John Wheeler. Seda tuntakse ka Einsteini-Roseni sillana. Maduauk on nagu tunnel, mille kaks otsa asuvad ruumi ja aja eri punktides. Teadlastel puuduvad vaatlusandmed ussiaukude kohta.
Madriaugud on ulmes levinud element, sest need võimaldavad kiiret tähtedevahelist, galaktikatevahelist ja mõnikord isegi universumitevahelist reisimist. Ilukirjanduses on ussiaugud olnud ka ajarännaku meetodiks. See populaarne väljamõeldis võimaldab tähtedevahelist reisimist inimese eluea jooksul. See võimaldaks ajarännakuid, mis on samuti populaarne väljamõeldis. Kavandatav ajareisimasin, mis kasutab läbitavat ussiauku, toimiks hüpoteetiliselt järgmiselt: Madriaugu üks ots kiirendatakse valguse kiiruse mingi märkimisväärse osani, võib-olla mingi täiustatud tõukejõusüsteemi abil, ja seejärel viiakse tagasi alguspunkti. Teine võimalus on võtta üks ussiaugu sissepääs ja viia see teise sissepääsu suhtes suurema gravitatsiooniga objekti gravitatsioonivälja sisse ning seejärel viia see tagasi teise sissepääsu lähedusse. Mõlema meetodi puhul põhjustab ajadilatatsioon, et ussiaugu liikunud ots on vananenud vähem või muutunud "nooremaks" kui statsionaarne ots, nagu seda näeb väline vaatleja; aeg seotakse aga ussiaugu kaudu erinevalt kui väljaspool seda, nii et sünkroniseeritud kellad ussiaugu mõlemas otsas jäävad alati sünkroniseeritud, nagu seda näeb ussiauku läbiv vaatleja, olenemata sellest, kuidas need kaks otsa liiguvad.
Schwarzschildi ussiaugu skeem
Küsimused ja vastused
K: Mis on ussiauk?
V: Maduauk on teoreetiline läbipääs läbi ruumi, mis loob otsetee läbi aja ja ruumi. Ei ole teada, kas need on olemas või mitte.
K: Kuidas võiks ussiauk tekkida?
V: Teadlased usuvad, et kui ussiaugud on olemas, siis ei saaks neid luua ühegi traditsioonilise teadusliku meetodi abil. Selleks, et hoida ussiauku avatuna, oleks vaja mingisugust teoreetilist eksootilist ainet. Vastasel juhul kaoks ussiauk pärast selle loomist lihtsalt väga kiiresti ära.
K: Kuidas ilmub see 2-mõõtmelisel tasapinnal?
V: Kui seda joonistada 2-mõõtmelisel tasapinnal, painutab ussiauk seda tasapinda nagu paberi voltimine, nii et kaks otsa puudutaksid üksteist (nagu pildil näha).
K: Kes kasutas esimesena mõistet "ussiauk"?
V: Terminit "ussiauk" kasutas esimesena teoreetiline füüsik John Wheeler. Seda tuntakse ka kui Einstein-Roseni silda.
K: Mis on teadlastel tõendid nende olemasolu kohta?
V: Teadlastel puuduvad vaatlustõendid ussiaukude olemasolu kohta.
K: Miks on neid sageli kujutatud ulmejuttudes?
V: Madiaugud esinevad sageli ulmejuttudes, sest need võimaldavad kiiret tähtedevahelist, galaktikatevahelist ja mõnikord isegi universumitevahelist reisimist, mis võib võimaldada ajas reisimist inimese eluea jooksul.
K: Kuidas võiks neid kasutada ajarännakuks?
V: Kavandatav ajareisimasin, mis kasutab läbitavat ussiauku, toimiks hüpoteetiliselt nii, et ussiaugu üks sissepääs viiakse teise sissepääsu juures asuva objektiga võrreldes suurema gravitatsiooniga gravitatsioonivälja sisse ja seejärel viiakse see tagasi teise sissepääsu lähedusse; see põhjustab aja laienemist, mis muudab tunneli ühe otsa nooremaks kui teise, nagu seda näeb väline vaatleja, kuid mõlema otsa sünkroniseeritud kellad jäävad tunneli läbimisel sünkroniseeritud, olenemata sellest, kui palju mõlema otsa vahel toimub liikumine.
