1971 aasta Bangladeshi julmused: genotsiid, Vabadussõda ja tagajärjed

1971. aasta Bangladeshi julmused viitavad laiaulatuslikele tapmistele, inimõigusrikkumistele ja massikommetele, mis toimusid tol ajal Ida-Pakistanis (tänases Bangladeshis) 1971. aasta Bangladeshi Vabadussõja käigus. Repressioonid algasid ööl 25.–26. märtsil 1971, kui Pakistani väed käivitasid operatsiooni Searchlight, mille eesmärk oli murda poliitiline liikumine ja kontrollida piirkonda. Bangladeshi ametivõimud ning paljud rahvusvahelised ja kohaliku tasandi organisatsioonid on kirjeldanud toimunut kui genotsiidi, kuid termin ja ohvrite arv on rahvusvaheliselt vaidlustatud. Islami fundamentalistlikumad poliitilised ringkonnad Pakistanis on sündmusi sageli ümber lükanud või alahinnanud, nimetades neid mõnikord "bengali valedeks". Bangladeshi ametlikud hinnangud ja mõned sõltumatud organisatsioonid viitavad 1–3 miljonile hukkunule; veel ligi 10 miljonit inimest põgenes tol ajal Indiasse, eriti Lääne-Bengali provintsi, et leida turvalisust.

Sihtmärgid ja vägivalla iseloom

Repressioonid ei olnud suvalised: Pakistani väed ja nendega koostööd teinud kohalikke paramilitaarseid rühmi ründasid sihilikult hindusid, bengali aktiivselt iseseisvuslusega seotud moslemeid, intellektuaale, üliõpilasi, poliitikuid ja muid ühiskonna kujundajaid. Paljud koolid, ülikoolid ja elamupiirkonnad sattusid veresauna. Ajakiri TIME kajastas toona olukorda, märkides irooniliselt ja rängalt: "Hindud on kolm neljandikku põgenikest ja enamik surnuid, on moslemi sõduritele kõige ebameeldivamad".

Rühmad ja meetodid

Pakistaniga koostööd teinud tsiviil- ja parašurmarühmad, nagu Al-Shams ja Al-Badr said, osalesid vägivallas, eriti sihitud tapmistes ning intellektuaalide ja poliitiliste aktivistide tagaotsimisel. Paljudel paikadel leiti hiljem massihaudu ning avastused jätkusid aastaid pärast sõja lõppu, mis kinnitas laiaulatuslikku ja organiseeritud iseloomu. Lisaks tapmistele toimusid ulatuslikud vägistamised ja rüüstamised, mis jätsid sügavaid sotsiaalseid ja psühholoogilisi traumasid.

Operatsioon Searchlight ja sõja kulg

Operatsioon "Searchlight" algas ööl 25.-26. märtsil 1971 ja oli suunatud suurlinnade ja poliitiliste juhtide kiirele neutraliseerimisele. Esmalt arvasid Pakistani vägevõimud, et nad suudavad piirkonna kiiresti allutada, kuid bengali vastupanu ja vabadusliikumine ei andnud alla. See viis laienemiseni ja kestvateks sõjategevusteks, mille lõpptulemuseks oli Pakistanile hävitav poliitiline ja sõjaline tagasilöök. Käesoleva konflikti üheks pöördepunktiks oli bengali vabadusvõitlejate ehk Mukti Bahini tegevuse tõhus koostöö India toetusega.

Rahvusvaheline ja regionaalne sekkumine

Bengali vabadusvõitlejad palusid abi Indiast, kes varustas ja koolitas Mukti Bahini liikumist ning lõplikult sekkus avatud sõjalise operatsiooniga detsembris 1971. India ja Mukti Bahini ühisoperatsioonid sundisid Pakistani vägesid etteantud tingimustel kapituleeruma ning Pakistan lahkus territooriumilt 16. detsembril 1971, mil kuulutati välja Bangladeshile iseseisvus ja võitlus lõppes.

Ohvrite arv, hindamised ja vastuolud

Tapmiste ja teiste kuritegude ulatuse kohta ei ole üksmeelt. Bangladeshi ametivõimud on esitanud kuni 3 miljoni hukkunud arvu; paljud rahvusvahelised ajaloolased ja sõltumatud uurijad hindavad surnute arvu tavaliselt madalamaks (loodud hinnangud kõiguvad hoopis sadade tuhandete ja miljoni vahel). Samuti on raporteeritud sadade tuhandete naiste vägistamistest, kuid nende arvud on samuti vaidlustatud ja teemal on tehtud erinevaid uuringuid. Täpne numbrite kinnitamine on keeruline, sest konfliktiajaline dokumentatsioon oli puudulik ja osa tõendusmaterjalist kadus või hävis.

Järelmõjud, õiguslikud sammud ja mälestamine

Pärast iseseisvust on Bangladesh püüdnud õiguslikult ja ühiskondlikult töödelda toimunut. 2009. aastal asutati Bangladeshis Rahvuslike Kuritegude Tribunaal (International Crimes Tribunal), et uurida ja vastutada panna neid, keda peetakse kuritegude toimepanijateks, sealhulgas koostööevidentsi. Tribunali otsused ja protsessid on pälvinud nii toetust kui ka kriitikat — mõned toetajad näevad õigluse taastamist, kriitikud osutavad protsesside kitsasulatuslikkusele ja õiguspärasuse probleemidele.

Ühiskondlikul tasandil tähistatakse igal aastal mälestuspäevi, näiteks hukkunud intellektuaalide mälestuspäev ning võidupüha 16. detsembril. Samuti on kestnud rahvusvaheline arutelu ja diplomaatiline pinge Pakistaniga, kus ametlik vastuvõtt ja sündmuste tunnistamine on olnud vastuoluline: osa poliitilistest ringkondadest on sündmusi eitanud või alahinnanud.

Kokkuvõte

1971. aasta Bangladeshis toimunud julmused on keeruline ja valulik peatükk Lõuna-Aasia ajaloos. Need hõlmasid massilisi tapmisi, seksuaalvägivalla ja massiliste põgenike kriisi ning jätsid püsivaid traumasid miljonitele inimestele. Õigusemõistmine, ajalooline dokumenteerimine ja ühiskondlik mälestamine on jätkuv protsess, mille käigus püütakse mõista sündmuste põhjuseid, vastutust ja tagajärgi ning leida viise taastamiseks ja õigusemõistmiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 1971. aasta Bangladeshi hirmutegusid?

K: Millal algas operatsioon Searchlight?

K: Kes oli vastutav mõrvade eest?

K: Kus need julmused toimusid?

K: Milline sündmus vallandas selle konflikti?

K: Mis on selle konflikti nimi?

K: Kui kaua see sõda kestis?

Otsing