2013. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli sündmus, mis toimub siis, kui Atlandi ookeani vesikonnas tekivad troopilised tsüklonid. Hooaeg kestis ametlikult 1. juunist kuni 30. novembrini. Esimene nime saanud süsteem oli troopiline torm Andrea, mis tekkis 5. juunil 2013; see süsteem lühiajaliselt muutus subtroopiliseks tormiks, enne kui jõudis rannikualade lähedusse ja nõrgenes. Mõned teised nime saanud süsteemid hooajal olid Barry ja Chantal; osa neist nõrgenes kiiresti ja osa põhjustas piirkondlikke tormikahjustusi ja tugevaid hoovusi.

Üldine ülevaade

2013. aasta hooaeg oli suhteliselt alla keskmise aktiivsusega võrreldes pikaajalise kliimaga. Selle hooaja jooksul tekkisid mitmed nime saanud troopilised ja subtroopilised süsteemid, kuid ühegi tsooni kohta ei kujunenud välja pikaajalisi ja väga tugevaks arenenud suure tugevusega orkaane (st kategooria 3 või kõrgemalt). Sellepärast märgitakse sageli, et 2013. aasta hooaja lõpp oli esimene alates 1994. aastast, mil hooaja jooksul ei registreeritud teadaolevaid suuri orkaane.

Peamised omadused ja tegurid

  • Atmosfääri tingimused: hooaja arengut mõjutasid tugevamad ülalainetavad tuulevoolud (wind shear), Sahara tolmu laigud ja ookeani pinnatemperatuuride piirkondlikud kõikumised, mis vähendasid paljude süsteemide intensiivistumist.
  • Mitme süsteemi kiire muundumine: mõned süsteemid tekkisid troopilistena, omandasid lühiajaliselt subtroopilisi jooni või muutusid varakult posttroopilisteks süsteemideks, mis tähendab, et nende struktuur ja energiaallikas muutusid enne või peale rannikule jõudmist.
  • Piiratud suured orkaanid: hooajal puudusid orkaanid, mis oleksid jõudnud kategooria 3 (või kõrgema) tasemele, mis on oluline põhjus, miks hooaega peetakse vähem intensiivseks.

Terminid ja protsessid

  • Troopiline torm — süsteem, millel on organiseeritud konvektsioon ja püsiv keskmine tuul üle 34 sõlme (≈63 km/h); sellisel süsteemil antakse nimi.
  • Subtroopiline torm — segu troopilisest ja keskmise laiusega madalrõhkkonnast; tavaliselt suurema vertikaalse struktuuri ja laiemate tuultega.
  • Posttroopiline süsteem — pärast seda, kui tsüklon kaotab oma troopilised tunnused (näiteks energiaallikas muutub), nimetatakse seda posttroopiliseks; sellised süsteemid võivad siiski põhjustada tugevaid tuuli ja sadu.

Mõjud ja reageerimine

Iga nime saanud süsteem tekitas erineva ulatusega mõjusid: rannikualadel esinesid tugevamad tuuled, hoovused ja kohati ulatuslikud sademed. Kohalikud ilmateenistused ja National Hurricane Center (NHC) jälgisid ja andsid hoiatusteateid, et vähendada inimohvreid ja materiaalset kahju. Ettevalmistused hõlmasid hoiatusi, evakuatsioonisoovitusi kõrgema rannikualade jaoks ning laiemat avalikku teavitust ohtudest, mis on seotud tervete perioodidega pärast rannikust möödumist (nt üleujutused ja rannapäästeolukorrad).

Kokkuvõte

2013. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli meteoroloogiliselt huvitav, kuid üldiselt suhteliselt nõrk võrreldes mõne aktiivse hooajaga. Hooajal tekkisid mitmed nime saanud süsteemid, sealhulgas Andrea, Barry ja Chantal, kuid ükski neist ei arenenud teadaolevalt suureks orkaaniks. Oluline õppetund sellistest hooaegadest on, et isegi nõrgemad süsteemid võivad tuua ohtlikke sademete- ning tuuletingimusi ja nõuavad valmisolekut ning reageerimist rannikualadel.