2015 Lõuna-India üleujutused – põhjused, mõjud ja ümberasumine

2015. aasta Lõuna-India üleujutused olid laiaulatuslik looduskatastroof, mis tabas peamiselt Lõuna-India rannikualasid 2015. aasta novembris ja detsembris. Tugevad vihmahood, mida põhjustas iga-aastane kirde‑monsuun (talvemonsuun), tekitasid ulatuslikke üleujutusi ja maavärisemist meenutavaid sotsiaalseid tagajärgi. Kõige enam kannatasid osariigid Tamil Nadu, Andhra Pradesh ja Puducherry, eriti suur mõju oli Chennai linnal. Kogukaotused ulatusid inimeludes ja varal: üle 500 inimese hukkus ning üle 1,8 miljoni (18 lakh) inimese) pidi ümber asuma.

Põhjused ja meteoroloogiline taust

Iga aasta oktoobrist detsembrini toob kirde‑monsuun olulise osa Lõuna‑India sadudest: mõnel rannikualal kuni kolmandiku või enam aastasest sademetehulgast. 2015. aasta novembris tekkinud ja intensiivistunud madalrõhkkonnad põhjustasid erakordselt tugeva ja püsiva sademeperioodi.

Huvitavamad episoodid:

• 8. novembril 2015 konsolideerus madalrõhuala India ookeani kohal ja intensiivistus järk‑järgult sügavaks madalrõhkkonnaks, enne kui see järgmisel päeval ületas Tamil Nadu rannikuala Puducherry lähedal.
• 15. novembril liikus märgatav madalrõhuala mööda Tamil Nadu rannikuala põhja suunas, tuues väga tugevaid hoovihmasid Tamil Nadu ja Andhra Pradeshi rannikualadele. Näiteks Ponneris registreeriti 24 tunni sademeks maksimaalselt 370 mm, Chennai rahvusvaheline lennujaam märkis 24 tunni jooksul 266 mm.
• 28.–30. novembril arenes teine süsteem, mis jõudis Tamil Nadu kohale 30. novembril ja tõi täiendavat sadet ja üleujutusi; Tambaramis mõõdeti 1. detsembri hommikul kell 8.30 alates 24 tunni jooksul 490 mm vihma.

Mõjud

Vihmad ja üleujutused põhjustasid mitmesuguseid tagajärgi:

• Inimohvrid ja ümberasumine: üle 500 surmajuhtumi ning hinnanguliselt üle 1,8 miljoni inimese evakueerimine ja ajutine paigutamine. Paljud perekonnad kaotasid kodud, varanduse ja põllumajandussaagi.
• Taristu ja transpordi häired: Chennai õhujõudude ja tsiviillennujaama tegevus peatati ajutiselt; teed, sillad ja raudteed olid laialdaselt kahjustatud või läbimatud. Suurtes linnapiirkondades oli elektrikatkestusi ja sideprobleeme.
• Majanduslikud kahjud: ulatuslikud varakahjud nii erasektoris kui avalikus sektoris, ärikvartalite ja tööstusharude seiskumine; hinnanguliselt põhjustasid üleujutused miljardeid USA dollareid majanduslikke kahjusid piirkonnas.
• Põllumajandus ja keskkond: saagikahjud, loomasurutised ja muldade erosioon; reostusprobleemid tänu kanalisatsiooni ja saasteainete levikule üleujutatud aladel.
• Tervishoid: suurenes nakkushaiguste (näiteks vee kaudu levivate haiguste) oht, häiritud raviteenused ja raskused varustuse ning ravimite kohaletoimetamisel.

Põhjalikum ajajoon ja sündmused

Tugevad vihmahood algasid novembris, intensiivsed episoodid 15. novembril ja 28.–30. novembril põhjustasid laialdasi üleujutusi. Chennai ja selle ümbruse madalad alad täitusid kiiresti, jõed ja kanalid ületasid kallast ning mitmed elamualad jäid vee alla mitmeks päevaks. Kui teine süsteem jõudis 30. novembril, süvenes juba olemasolev üleujutusolukord ja raskusastmed kasvasid.

Abistamine ja reageerimine

Hädaolukorra maandamiseks mobiliseeriti mitmeid osapooli:

• riigi ja föderaalse valitsuse päästemeeskonnad;
• India merevägi ja õhujõud, kes aitasid evakueerida inimesi ning transportida abivajajateni toitu ja meditsiinivarustust;
• National Disaster Response Force (NDRF) ning kohalikud tuletõrje- ja päästemeeskonnad;
• arvukad vabatahtlikud organisatsioonid, kogukonnad ja erasektor, kes pakkusid ajutist majutust, toitu ja esmaseid abinõusid;
• hilisemad taastamistööd keskendusid teede, elektri- ja sanitaarinfrastruktuuri kiirele taastamisele ja kodude parandamisele.

Ümberasumine ja taastamine

Paljud pered paigutati ajutistesse varjupaikadesse koolidesse, spordihallidesse ja muusse ajutisse majutusse. Taastustööd hõlmasid kodude rekonstrueerimist, kannatanute kompenseerimist ning mõne juhtumi puhul ka pikaajalisi ümberpaigutusplaane riskialadelt kõrgemate ja turvalisemate alade suunas. Linnade tasandil alustati üleujutuste ennetuseks kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide uuendamist.

Õppetunnid ja edaspidine ennetus

2015. aasta üleujutused tõid esile mitu olulist õppetundi:

• vajadus parema linnaarhitektuuri ja drenaaži järele;
• taristu (eriti kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon) regulaarselt hooldamine ja uuendamine;
• efektiivsem hüdroloogiline planeerimine, veekogude ja tammide haldamine, et vähendada järskude päästevoolude riski;
• parendatud varasemad hoiatussüsteemid, kiire taristu- ja evakuatsiooniplaanide rakendamine ning kogukondade teadlikkuse tõstmine üleujutuste riskidest;
• vajadus integreeritud linnaplaneerimise ja keskkonnamõjude hindamise järele, et vältida ülemäärast ehitamist ärilistel ja riskialadel.

Kokkuvõttes oli 2015. aasta Lõuna-India üleujutus kordumatu meeldetuletus selle kohta, kuidas äärmuslikud ilmastikunähtused võivad kiiresti muutuda humanitaarseteks ja majanduslikeks kriisideks. Pärast katastroofi keskendusid nii kohalikud kui riiklikud ametiasutused ning rahvusvahelised ja kohalikud organisatsioonid taastamisele ning pikaajaliste riskide vähendamise meetmete juurutamisele.

Küsimused ja vastused

K: Mis põhjustas 2015. aasta Lõuna-India üleujutused?

K: Milliseid piirkondi katastroof peamiselt mõjutas?

K: Kui palju inimesi selles katastroofis hukkus?

K: Kui palju inimesi pidi selle katastroofi tõttu ümber asuma?

K: Millal saab suur ala Lõuna-Indias iga-aastaseid vihmasadusid kirde-monsuunist?

K: Millal tekkis madalrõhkkond, mis aitas kaasa üleujutustele rannikualadel?

K: Kus saavutas 24-tunnine kogusumma selle sündmuse ajal haripunkti?

Otsing