2018. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaeg oli üldiselt tavapärasest lähedane arvu poolest, kuid ACE (Accumulated Cyclone Energy) järgi keskmisest kõrgem, kuna mitu tormi oli tugevad ja püsisid kaua. Hooajal registreeriti 15 nimelist tormi, 8 orkaani ja 2 suurt orkaani (3. kategooria või tugevamad). Troopilised ja subtroopilised tsüklonid tekkisid Atlandi basseinis põhjapoolkeral tavapärasel hooajal, mis algab ametlikult 1. juunil ja lõpeb ametlikult 30. novembril.

Kokkuvõte ja tähtsamad numbrid

  • 15 nimelist tormi
  • 8 orkaani
  • 2 suurt orkaani (major hurricanes)
  • Hooaja esimeseks tormiks oli subtroopiline Alberto, mis tekkis 25. mail — see tegi hooaja neljandaks järjestikuseks, kus tormi tekkis enne ametlikku hooaja algust.
  • Hooaja viimane torm oli orkaan Oscar, mis hajus 31. oktoobril — ehkki ametlik hooaeg kestab kuni 30. novembrini, jäid novembrikuusse uusi märkimisväärseid torme registreerimata.

Peamised tormid ja nende mõju

Hooaega iseloomustasid mitu märkimisväärset tsüklonit, millest mõned põhjustasid tõsist kahju ja inimohvreid:

  • Alberto — subtroopiline torm, tekkis 25. mail. See oli esimene torm ja tõstis esile trendi, kus tormid moodustusid enne ametlikku hooaja algust.
  • Beryl — sai hooaja esimeseks orkaaniks juuli alguses. Beryl oli varajane ja näitas, et orkaanid võivad areneda ka suve alguses.
  • Florence — sai hooaja esimeseks suuremaks orkaaniks (major hurricane) 5. septembril. Kuigi tugevus maabumise hetkel oli nõrgenenud võrreldes tipuga, tekitas Florence ulatuslikke sademete- ja üleujutuseprobleeme Ameerika Ühendriikide idarannikul, eriti Põhja- ja Lõuna-Carolinas.
  • Michael — muutus hooaja teiseks suureks orkaaniks 9. oktoobril ning langes kiiresti võimsaks — pälvides 5. kategooria staatuse. Päev pärast selle tugevnemist sai Michaeliks Ameerika Ühendriikides maale jõudnud orkaanide hulgas rõhu poolest kolmandaks tugevaimaks pärast 1935. aasta Labor Day orkaani ja 1969. aasta orkaani Camille'i. Michael jättis Florida lahe ääres laastavaid tuule-, vihma- ja üleujutuskahjusid ning põhjustas märkimisväärset ellujäämis- ja taastetööd nõudva hädaolukorra.

Erilised tunnused ja statistika

  • Hooaeg oli esimene, kus registreeriti seitse tormi, mis mingil ajahetkel olid subtroopilised: Alberto, Beryl, Debby, Ernesto, Joyce, Leslie ja Oscar. See on märk sellest, et tsüklonite areng võib hõlmata nii subtroopilisi kui ka puhtalt troopilisi faase.
  • 2018. aasta oli kolmas järjestikune hooaeg, mille jooksul registreeriti vähemalt üks 5. kategooria orkaan (varem: Matthew 2016. aastal; Irma ja Maria 2017. aastal).
  • ACE (Accumulated Cyclone Energy) näitab hooaja kogutugevust, kombineerides iga tormi tugevuse ja kestuse; 2018. hooaeg oli ACE poolest kõrgem kui pikaajaline keskmine, mis peegeldab tugevamat ja/või kauem püsinud tormitegevust.

Miks see hooaeg oli tähelepanuväärne?

2018. aasta hooaeg eristus mitmel põhjusel: varajane tormide teke enne ametlikku algust, suur hulk subtroopilisi faase, tugevad ja kiirelt intensiivistunud orkaanid (sh 5. kategooria Michael) ning tugeva ACE-väärtusega tsüklonide aktiivsus. Samuti rõhutas hooaeg taas üleujutuste ja rannikualade kaitse olulisust, sest ka nõrgemana maabunud tormid (näiteks Florence maabudes madalama kategooriaga) võivad põhjustada kauakestvaid sademete- ja üleujutusprobleeme.

Mõisted lühidalt

  • Troopiline tsüklon — madalrõhkkond, mis areneb soojade ookeanipindade kohal ja millel on süstemaatiline ühtne ringikujuline tuulevöönd.
  • Subtroopiline torm — tsüklon, millel on nii troopiliste kui ka ekstratroopiliste omaduste segu (nt laiem tuuleruum, külmemaid õhumasse segavad dünaamika), mis võib hiljem muutuda täielikult troopiliseks.
  • ACE (Accumulated Cyclone Energy) — mõõdik, mis arvestab tormi tugevust (tuulekiiruseid) ja kestust, andes ülevaate hooaja kogutugevusest.

Kokkuvõtlikult oli 2018. aasta Atlandi-ookeani orkaanihooaeg näide hoovõtust nii varajasel kui ka sügisesel aktiivsusel, kus mõned tormid osutusid väga intensiivseteks ja põhjustasid märkimisväärseid mõjusid rannikualadele.