52 Europa — asteroid: suurus, avastamine, koostis ja pöörlemine

52 Europa on suur peavöö asteroidiobjekt, mille avastas 4. veebruaril 1858 Hermann Goldschmidt. Asteroidi on nimetatud Europa järgi, kes on üks Zeusi armukesidest Kreeka mütoloogias. Europa on mahtu arvestades üks suuremaid peavöö objekte ja sisaldab ligikaudu veidi vähem kui 2% kogu peavöö massist.

Kiired faktid

• Number ja nimi: 52 Europa
• Läbimõõt: umbes 289 km
• Tüüp: tumedat värvi C-tüüpi (süsinikuterikas) asteroid
• Positsioon: peavöös, Hygiea perekonna lähedal, kuid sellest erinev objekt
• Avastaja: H. Goldschmidt, 4. veebruar 1858

Suurus, mass ja tähendus peavöö seisukohalt

Europa läbimõõt on ligikaudu 289 km, mis teeb temast ühe peavöö suuremate asteroidide hulgas. Tema maht asetab ta seitsmendale kohale ja massi poolest kuuendale kohale mainitud suuremate objektide seas (pärast Ceresit, Vesta, Pallast, Hygieat ja Interamniat). See teeb Europast olulise osa peavöö üldstruktuurist ja koostisest, kuigi ta ei ole suurim ega massiivseim objekt.

Orbiit ja kuuluvus

Europa tiirleb Päikese ümber peavöös ja paikneb orbitaalsete omaduste poolest Hygiea asteroidide perekonna läheduses. Siiski näitavad dünaamilised ja koostise tunnused, et ta ei kuulu Hygiea perekonda — tegemist on lihtsalt orbiidiliselt sarnase, kuid eri päritoluga objektiga. Tema orbiidi ja liikumise üksikasjad aitavad mõista peavöö mitmekesisust ja eri objektide tekkega seotud ajalugu.

Koostis ja pind

Spektriuuringud näitavad, et Europa on tüüpiline tumedavärviline C-tüüpi asteroid, mis viitab rikkalikule orgaanilisele ainetele ja veidi muudetud kivimitele. Hüpoteesid ja vaatlustulemused on andnud tõendeid oliviinide ja pürokseenide esinemise kohta tema pinnal, mis viitab sellele, et pind sisaldab lisaks süsinikurikastele materjalidele ka silikaattekkinisi. Selline koostis on kooskõlas varajase päikesesüsteemi primitiivsete materjalide säilumisega peavöös.

Pöörlemine ja valguskõverad

Europa valguskõverate ehk heledusmuutuste andmete tõlgendamine on olnud keeruline. Palju aastaid oli tema pöörlemisperiood vaidluse all — kas pöörlemine kestab ligikaudu 5,5 tundi või umbes 11 tundi — vaatamata paljudele vaatlustele^[8]. Uuemad analüüsid on näidanud, et Europa on progradeeruv pöörleja ja pöörlemisperiood on lühema väärtuse lähedal. Täpne pola ruumiline suund on aga endiselt mõnevõrra ebaselge: parimad mudelid viitavad kahele võimalikule pola asendile ekliptika koordinaatides (β, λ) = (70°, 55°) või (40°, 255°) ning nende määramatuseks on umbes 10°^[2]. Selle põhjal moodustub aksiaalne kalle kas umbes 14° või 54°, sõltuvalt valitud lahendusest.

Vaatlusajalugu ja segadused

Europa on olnud tähelepanu all juba avastamisest alates ja seda on uuritud nii fotomeetriliselt kui spektroskoopiliselt. Kõige üksikasjalikumad valguskõvera- ja pola-analüüsid on aidanud piirata tema pöörlemist ja orientatsiooni, kuid lõplikud väärtused võivad jääda täiendavate tähelduste abil veelgi paremini määratuks. On huvitav, et 1934. aastal tehtud tähelepanek CV Aquarii kohta osutus hiljem valeks: see tähenduslik tärniobjekt oli tegelikult 52 Europa vale identifitseerimine^[6].

Tulevik ja uurimisvõimalused

52 Europa pole kunagi saanud lähikohtumist ühegi kosmosesondiga — tema omadused on peamiselt määratud kauglainetega teleskoobivaatlustega. Kuna ta on suur, tume ja koostiselt huvitav C-tüüpi objekt, võiks ta tulevikus pakkuda väärt infot peavöö ja varajase päikesesüsteemi materjalide kohta, kui mõni uurimisprogramm otsustab suunata sondi selle lähedusse.

Märkus: artiklis viidatud allikale viitavad ülanumbrilised märgised (^[2], ^[6], ^[8]) viitavad varasematele uuringutele ja publikatsioonidele, mis on põhjendanud esitatud tulemusi ning selgitanud vaatlusandmete tõlgendamist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on 52 Europa?

K: Kui suur see on?

K: Kes selle avastas?

K: Millele viitab selle nimi?

K: Milline on tema suurus asteroidide seas?

K: Mis tüüpi asteroid on see?

K: Mis on kindlaks tehtud tema pöörlemisperioodi kohta?

Otsing