Andrew Wiles — Briti matemaatik ja Fermat' viimase teoreemi tõestaja

Sir Andrew John Wiles, KBE, FRS (sündinud Cambridge'is 11. aprillil 1953) on Abeli auhinnaga pärjatud Briti matemaatik ja Oxfordi Ülikooli Royal Society teadusprofessor. Ta on spetsialiseerunud arvuteooriale. Ta on kõige kuulsam Fermat' viimase teoreemi tõestamise poolest. Ta on Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige alates 1996. aastast.



Karjäär ja teadustöö. Wiles on tunnustatud teooriateadlane, kelle peamine uurimisvaldkond on arvu- ehk numberteooria, eriti modulaarvormid ja elliptilised kõverad. Ta on töötanud nii Suurbritannias kui ka Ameerika Ühendriikides ning talle on omistatud mitmeid akadeemilisi ja riiklikke auhindu. Tema töö on olnud mõjukas nii abstraktsete teoreetiliste küsimuste lahendamisel kui ka matemaatika üldise arengu mõjutamisel.

Fermat' viimase teoreemi tõestus. Andrew Wiles sai rahvusvahelise kuulsuse 1993. aastal, kui ta avalikustas Fermat' viimase teoreemi (Fermat's Last Theorem) tõestuse. Tema lähenemine ei lähtunud otseselt Fermat' kirjalikust ideest, vaid sidus probleemi kaasaegsete tööriistade — eriti modulaarvormide ja elliptiliste kõverate teooria — abil. Ehk kõige olulisem osa tema tööst oli semistabiilsete elliptiliste kõverate puhul Taniyama–Shimura–Weili tüüpi seose tõestamise suunas tehtud edasiminek, mis lubas Fermat' viimase teoreemi tuletada modulaarse omaduse kaudu.

Algse 1993. aasta ettekanne sisaldas hiljem leitud tehnilist lünka; selle avastasid ja analüüsisid Wiles ise koos kolleegidega. Koos Richard Tayloriga töötas Wiles välja paranduse, mis avaldati ja aktsepteeriti 1994–1995 ning millega probleem lõplikult lahendati. Lõplikku tööd tunnustati matemaatikaringkondades laialdaselt kui suurt ning tehniliselt keerukat saavutust, mis sidus eri valdkondi ja tõi kaasa uusi uurimissuundi.

Auhinnad ja tunnustus. Wiles on pälvinud arvukaid tunnustusi: ta on FRS (Fellow of the Royal Society), saanud rüütellikku au (KBE) ning tema töö eest anti talle 2016. aastal prestiižikas Abeli auhind. Lisaks on ta alates 1996. aastast Ameerika Rahvusliku Teaduste Akadeemia välisliige. Tema panus matemaatikasse on hinnatud nii akadeemiliselt kui ka laiemalt ühiskondlikus mõttes — Fermat' teoreemi lahendamine meelitas rohkem tähelepanu arvu­teooriale ja kaasaegsele matemaatilisele uurimismeetodile.

Pärand ja mõju. Wilesi töö näitab, kuidas pikaajaline keskendumine ja sügav teoreetiline ettevalmistus võivad viia klassikaliste, sajandeid vanade probleemide lahendamiseni. Tema tõestus on innustanud uusi uuringuid modulaarvormide, Galois'-teooria ja elliptiliste kõverate valdkondades ning aidanud sulgeda ühe matemaatika ajaloo kõige kuulsama lahtise küsimuse.

Isiklik. Andrew Wiles on tuntud ka kui tagasihoidlik ja keskendunud teadlane, kellel on olnud suur pühendumus probleemide lahendamisele. Tema lugu on sageli toodud eeskujuna sellest, kuidas kinnisidee ja järjekindel töö võivad viia märkimisväärsete avastusteni.

Andrew WilesZoom
Andrew Wiles

Fermat' viimase teoreemi tõestus

1986. aasta suvel otsustas Wiles tõestada teoreemi. Gerhard Frey, Jean-Pierre Serre ja Ken Ribet olid viimastel aastatel teinud edukaid uurimusi. Wiles mõistis, et ta suudab tõestada modulaarsuse teoreemi piiratud vormi. Nii otsustas ta selle probleemi lahendada. Seda tehti mõnevõrra salaja. 1993. aastal esitas ta oma tõestuse esimest korda avalikkusele Cambridge'is toimunud konverentsil. Augustis 1993 selgus aga, et tõestus sisaldas lünka. Wiles püüdis selle lünga täita. Kuid viga, mille ta tegi, oli väga põhimõtteline. Wiles sai otsustava idee selle lünga vältimiseks, mitte sulgemiseks. See jõudis temani 19. septembril 1994. Koos oma endise õpilase Richard Tayloriga avaldas ta teise töö. Selles välditi viga ja seega lõpetati tõestus. Mõlemad tööd avaldati 1995. aastal ajakirja Annals of Mathematics erinumbris.



Tunnustamine meedia poolt

Wilesi Fermat' viimase teoreemi tõestust uurisid matemaatikaspetsialistid. Wilesi intervjueeriti BBC dokumentaalsarja Horizon ühe episoodi jaoks, mis keskendus Fermat' viimasele teoreemile. See nimetati ümber "The Proof". Sellest tehti episood avalik-õigusliku ringhäälingusarja Nova teadustelevisioonisarjas.




AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3