Billupsi neoonne raudteesignaal 'Stop-DEATH-Stop' Grenadas, Mississippi
Billupsi neoonne raudteesignaal "Stop‑DEATH‑Stop" Grenadas, Mississippi — dramaatiline ajalooline lugu pioneersest hiiglaslikust ohutusmärgist, mis hoidis tähelepanu ohtlikul raudteeülesõidul.
Billupsi neoonristmiku signaal oli erisignaal, mis hoiatas auto‑ ja veoautojuhte, et rong on tulemas. See paigutati ohtlikule Illinois Centrali raudteeülesõidukohale Mississippi osariigi maanteel 7 Grenadas, Mississippi osariigis. Signaali eesmärgiks oli vähendada ristmikul toimuvaid õnnetusi ja panna juhtidele selgelt ning kohe ilmselgelt mõistetavaks võimalik oht.
Taust ja ehitus
Selle püstitas 1930. aastate keskel leiutaja Alonzo Billups. Härra Billups ja raudtee olid mures; ristmikul juhtus palju õnnetusi rongide ja mootorsõidukite vahel. Ta soovis, et autojuhid, kes kavatsevad raudteed ületada, teaksid rongi saabumisest juba varakult ning see teadmine oleks silmatorkav ja raskesti eiratav.
Billupsi signaal ehitati kui suur terasest sild‑portaali (gantry), mis ulatus üle kogu maantee — sarnane lahendusiga, mida kasutatakse tänapäeval Põhja‑Ameerikas mitmetes suure liiklusega ülekäiguradades. Portaali külge paigaldati mitmeid valgustuselemente ja helisüsteeme. Olulisemad tunnused olid:
- hiiglaslikud neoonkirjad portaalil, mille kohal põlesid ja vilkusid kaks punast tuld;
- "Stop‑DEATH‑Stop" koos neoonist kujutatud pealuu ja ristluudega, mis tegid hoiatuse vägagi dramaatiliseks;
- vilkuvad neoonnooled, mis näitasid rongi liikumissuunda ja aitasid juhtidel hinnata, kustpoolt rong tuleb;
- helihoiatuseks kasutatud väga vali õhutõrjesireen, mitte tavaliselt kasutatavad elektrilised või elektroonilised kellad.
Tööpõhimõte ja probleemid
Signaal töötas mehaanilis‑elektrilise kombinatsioonina: närvilise visuaalse hoiatuse andsid neoonvalgustid ja vilkuvad tuleelemendid, heli andis suur õhutõrjesireen. Selline lahendus oli mõeldud maksimaalse tähelepanu äratamiseks, eriti hilisõhtusel või halva nähtavuse korral.
Pärast Teise maailmasõja algust muutus neoon raskesti kättesaadavaks. Lisaks esines signaalil ka elektrilisi tõrkeid: sireenid käisid mõnikord välja ilma rongita, lülitusid sisse ekslikult või jäid tööle seni, kuni raudtee saatis remondimeeskonna. Valehäired ja sagedased riketeolukorrad tekitasid kohalikele elanikele ja autorongkäijatele ebamugavust ning vähendasid signaali usaldusväärsust.
Eemaldamine ja pärand
Neooni nappuse, elektriliste probleemide ning avaliku pahameele tõttu ei ehitatud enam sarnaseid erisignaale ja Grenadas paigutatud Billupsi portaalsignaal võeti lõpuks maha vähem kui kahekümne aasta pärast selle püstitamist. Kuigi signaal ei osutunud püsivaks lahenduseks, jäi see ajalooliselt meelde kui üks tähelepanuäratavamaid katseid parandada raudtee ja maanteeliikluse ristumiskohtade ohutust.
Billupsi projekt illustreerib varajaste ohutusinnovatsioonide radikaalsust ja mõningaid raskusi, mis kaasnevad uute tehnoloogiate praktilise rakendamisega: eredad visuaalsed elemendid ja vali hoiatusheli võisid tõhusalt tähelepanu juhtida, kuid materjalide kättesaadavus, elektriline töökindlus ja kogukonna taluvus määrasid lõpliku edu. Sellised katsetused aitasid lõpuks kaasa ohutuse standardite arengule ja ülekäigurajamärgistuse tänapäevasele praktikale.
Küsimused ja vastused
K: Milline oli Billupsi neooniline ristisignaal?
V: Billups Neon Crossing Signal oli erisignaal, millega hoiatati auto- ja veoautojuhte, et rong on tulemas. See paigutati ohtlikule Illinois Centrali raudteeülesõidukohale Mississippi osariigi maanteel 7 Grenadas, Mississippi osariigis.
K: Kes leiutas Billups Neon Crossing Signal'i?
V: Billupsi neoonristmiku signaali leiutas Alonzo Billups 1930. aastate keskel.
K: Miks härra Billups selle signaali leiutas?
V: Härra Billups ja raudtee olid mures; ristmikul juhtus palju õnnetusi rongide ja mootorsõidukite vahel, nii et ta tahtis, et juhid, kes kavatsesid rada ületada, teaksid, et rong on tulemas, ja ta tahtis seda teha väga suurelt.
K: Milline nägi see signaal välja?
V: Signaal oli ehitatud nagu hiiglaslik terastorni, mis ulatus üles ja üle kogu maantee, ja selle mõlemal pool suurt torni asetsesid hiiglaslikud neoonmärgid, mis sarnanesid tänapäeval kasutatavatele vilkuvatele punastele tuledele. Märgil põlesid sõnad "Stop-DEATH-Stop" koos neoonist pealuu ja ristluudega, samuti vilkuvad neoonist nooled, mis näitasid rongile, et anda juhtidele teada, kuhu suunas rong tuleb.
K: Kuidas hoiatas see signaal sõidukijuhte saabuva rongi eest?
V: Lisaks visuaalsetele hoiatustele kasutati selles signaalis ka heli - praegu kasutatavate elektriliste või elektrooniliste kellade asemel kasutati juhtide hoiatamiseks saabuvast rongist väga valju õhurünnaku sireeni.
K: Miks ei ehitatud seda tüüpi signaali pärast Teise maailmasõja algust enam kunagi uuesti?
V: Pärast Teise maailmasõja algust muutus neoon nende signaalide jaoks raskesti kättesaadavaks, samuti oli neil elektrilisi probleeme, näiteks läks sageli õhutõrjesireen käima ka siis, kui rongi ei olnud tulemas, ja ei lülitunud välja enne, kui raudteefirma enda remondimeeskonnad tulid. Seetõttu ei ehitatud pärast Teise maailmasõja algust enam ühtegi sellist erisignaali.
Küsimus: Kui kaua kestis see konkreetne ristmiku signaal, enne kui see maha võeti? V: See konkreetne ristmiku signaal kestis vähem kui kakskümmend aastat, enne kui see pärast Teise maailmasõja algust maha võeti, kuna tootmiseks vajalike materjalide puudumise ja elektriliste probleemide tõttu selle õhurünnakusireenide süsteemiga oli probleeme.
Otsige