Charles Horioka — Jaapani-ameerika majandusteadlane (Feldstein–Horioka)
Charles Horioka — jaapani‑ameerika majandusteadlane, Feldstein–Horioka paradoksi autor; uurib säästmist, investeeringuid ja Aasia majandusi, tunnustatud akadeemik.
Charles Yuji Horioka (sündinud 7. septembril 1956 Bostonis, Massachusettsis) on jaapani‑ameerika majandusteadlane, kes elab ja töötab Jaapanis. Horioka omandas Harvardi ülikoolis bakalaureusekraadi ja doktorikraadi. Ta on olnud pikaajalise akadeemilise karjääriga uurija ja õppejõud ning töötanud mitmes tuntud ülikoolis ja uurimisinstituudis. Praegu on ta Jaapani Kitakyushu linnas asuva Aasia majanduskasvu uurimisinstituudi teadusprofessor. Ta on õpetanud Stanfordi, Columbia, Kyoto ja Osaka ülikoolides. Hiljem, 2013–2014, oli ta Filipiinide Ülikooli Dilimanis Vea perekonna tehnoloogia ja evolutsioonilise ökonoomika sajaprofessor. Ta on ka National Bureau of Economic Research (NBER) teadustöötaja ja kuni 2013. aastani oli ajakirja International Economic Review kaastoimetaja.
Uurimisvaldkonnad ja panus
Horioka uurib peamiselt makromajandust, kodumajapidamiste ja perede majandust, Jaapani majandust ning teiste Aasia riikide majandusi. Tema tööd keskenduvad muuhulgas tarbimise, säästmise, pärandamise ja põlvkondadevaheliste ülekannete empiirilisele analüüsile. Ta on uurinud, kuidas majapidamiste otsused mõjutavad säästu- ja investeerimismustreid eri riikides ning kuidas perede struktuur, kultuur ja poliitika kujundavad majanduslikku käitumist Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Indias, Koreas ja kogu Aasias.
Feldstein–Horioka mõistatus
Horioka on eriti tuntud oma koostöö eest Martin Feldsteiniga, mille tulemusena ilmus 1980. aastal artikli pealkirjaga "Siseriiklik säästmine ja rahvusvahelised kapitalivood" Economic Journal‑is. Selles töös näitas Horioka ja Feldstein, et riikidevaheline pikkajaline säästmise ja investeeringute määrade korrelatsioon on positiivne ja tugev. Empiiriliselt leiti, et riigi investeerimismäär (I/Y) ja säästmismäär (S/Y) on omavahel tihedalt seotud, mis tähendab, et suur osa investeerimisvajadusest rahastatakse riigienda säästudest.
Leitud tugev seos oli vastuolus lihtsa rahvusvahelise rahasturuliste kapitali vaba liikumise ootusega: kui kapital liiguks vabalt üle piiride, ei peaks sisemised säästud ja investeeringud olema tugevasti seotud. Selle nähtuse tähistamiseks on kasutusele läinud termin "Feldstein–Horioka mõistatus" (Feldstein–Horioka puzzle).
Mõistatusel on olnud märkimisväärne mõju rahvusvahelise rahanduse ja makromajanduse teooriale ja empiirilisele uurimisele. Uurijad on pakkunud mitmeid seletusi, sealhulgas piiratud kapitali liikumine, riiklike eelarve- ja maksupoliitikate ning muude institutsiooniliste piirangute mõju, samas kui teised tööriistad ja andmetehnikad (nt paneelanalüüs, lühemad ajavahemikud, eri riikide rühmitamine) on näidanud, et hinnanguline seos võib muutuda sõltuvalt meetodist ja perioodist. Feldstein–Horioka artikkel jääb siiski aluseks paljudele edasistele uuringutele ja debatidele rahvusvahelise kapitali liikumise olemuse üle.
Metoodika lühidalt
- Artikkel kasutas riikidevahelist (cross‑section) empiirilist analüüsi, kus investeerimismäär regresseeritakse säästmismäärale.
- Tugev positiivne regressioonikordaja tõlgendati kui viidet piiratud kapitali liikumisele.
- Tööd on kriitiliselt vaadeldud ning sellele on järgnenud palju analüüse, mis kasutavad erinevaid andmestikke ja meetodeid, et kontrollida ajaperioodi, andmete kvaliteedi ja riikide heterogeensuse mõju tulemusele.
Mõju ja edasine uuring
Feldstein–Horioka analüüsi tähendus seisneb nii selle lihtsuses kui ka veaotsinguvõimes: see juhtis tähelepanu sellele, et rahvusvaheliste kapitalivoogude tegelik toimimine võib erineda lihtsatest teoreetilistest ennustustest. Horioka jätkas seejärel laialdast uurimistööd kodumajapidamiste käitumise, säästmise, pärandamise ja vanemate‑laste majanduslike suhete teemadel, pakkudes oluline empiirilist tõendusmaterjali Aasia ja teiste piirkondade kontekstis.
Autasud ja ametikohad
2001. aastal pälvis Horioka seitsmenda Jaapani Majandusühingu Nakahara auhinna, mis tunnustab silmapaistvat panust majandusuuringutesse. Ta on olnud seotud rahvusvaheliste teadusvõrgustikega, sh NBERiga, ning osalenud ajakirjade toimetuste töös (nt International Economic Review kaastoimetaja kuni 2013).
Horioka on jätnud olulise jälje nii makromajanduse teooriasse kui ka kodumajapidamiste ja peremajanduse empiirilisse uurimisse, olles jätkuvalt aktiivne uurija ja õpetaja. Tema tööd on kasulikud nii akadeemikutele kui ka poliitikakujundajatele, kes uurivad säästmise, investeeringute ja rahvusvahelise kapitali liikumise omavahelisi seoseid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Charles Yuji Horioka kodakondsus?
V: Charles Yuji Horioka on jaapani-ameerika majandusteadlane.
K: Kus ta omandas oma bakalaureusekraadi ja doktorikraadi?
V: Ta omandas oma bakalaureusekraadi ja doktorikraadi Harvardi Ülikoolis.
K: Millisele teadustööle ta spetsialiseerub?
V: Ta uurib peamiselt makromajandust, kodumajapidamiste ja perekondade majandust, Jaapani majandust ja teisi Aasia majandusi.
K: Millal avaldati artikkel "Siseriiklik säästmine ja rahvusvahelised kapitalivood"?
V: Artikkel "Domestic Saving and International Capital Flows" avaldati ajakirjas Economic Journal 1980. aastal.
K: Mida see artikkel näitas?
V: See artikkel näitas positiivset korrelatsiooni riikide pikaajaliste säästude ja investeeringute määra vahel, mida nüüd tuntakse Feldstein-Horioka mõistatusena.
K: Kes kirjutas selle artikli koos Martin Feldsteiniga?
V: Charles Yuji Horioka kirjutas selle artikli koos Martin Feldsteiniga pealkirjaga "Domestic Saving and International Capital Flows".
K: Millise auhinna võitis ta 2001. aastal?
V: 2001. aastal võitis Horioka Jaapani Majandusühingu seitsmenda Nakahara auhinna.
Otsige