Clara Zetkin – saksa marksist, naisteõiguste eestkõneleja, naistepäeva algataja

Clara Zetkin — saksa marksist ja naisteõiguste eestkõneleja, naistepäeva algataja; tema elu, poliitiline tegevus ja pärand, mis muutis 8. märtsi ajaloo.

Clara Josephine Zetkin (sündinud Clara Josephine Eissner; 5. juuli 1857 – 20. juuni 1933) oli saksa marksistlik teoreetik, aktiivne poliitiline organiseerija ja tuntud naiste õiguste eestkõneleja. Ta mängis keskset rolli nii töölisliikumises kui ka rahvusvahelises sotsialistlikus naisliikumises ning on üks selle suuna väljapaistvamaid esindajaid.

Varane elu ja haridus

Zetkin sündis Wiederau’s (Saksi piirkond) ja õppis õpetajaks Leipzigi naiste õpetajate kolledžis. Õpingute ajal haakus ta kiiresti naiste ja töölisklassi organisatsioonidega ning hakkas osalema sotsiaaldemokraatlikus liikumises. Aastal 1878 astus ta Saksamaa Sotsialistliku Tööliste Partei liikmeks, pühendudes edaspidi sotsialistlikele ja feministlikele ülesannetele.

Poliitiline tegevus ja naisliikumine

Zetkin oli pikaaegne organiseerija ja propagandist: ta toimetas ja juhtis sotsialistlikku ajakirjandust, kujundades arutelusid naiste rollist ühiskonnas ja tööjõus. Ta juhtis tähelepanu töötavate naiste sotsiaalsele olukorrale, algatas ja toetas organiseeritud tegevust naiste valimisõiguse, töötingimuste parandamise ning ühiskondliku võrdõiguslikkuse eest.

Esimese maailmasõja ajal asus Zetkin sõja vastu ja ühines sellega seotud rahvusvahelise rahumeelse ja sotsialistliku vastupanuliikumisega. Pärast sõda kuulus ta koos Karl Liebknechti ja Rosa Luxemburgiga Spartacuse liitu ning oli ühel või teisel viisil seotud kommunistliku liikumise kujunemisega Saksamaal. Hiljem oli ta üks Saksamaa Kommunistliku Partei (KPD) juhtivamaid naisliikmeid.

Rahvusvaheline naistepäev

Olulisem osa Zetkini pärandist on tema ettepanek ja töö rahvusvahelise naistepäeva loomisel. 1910. aasta rahvusvahelisel sotsialistlikul naistekonverentsil Kopenhaagenis tegi ta ettepaneku korraldada igaaastane naistepäev, et koondada tähelepanu naiste poliitilistele õigustele, töötingimustele ja rahu küsimustele. Selle ettepaneku tulemusel hakati naistepäeva pärast aastakümneid kestnud organisatoorset tööd mitmes riigis tähistama igal 8. märtsil.

Parlamenditegevus ja hilisem elu

Zetkin oli aktiivne ka parlamentaarselt: ta kuulus Reichstagis KPD fraktsiooni ridades ajavahemikus 1920–1933, pidades seal esinemisi ja astudes välja sotsiaalsete õiguste, rahu ja naiste küsimuste eest. Kui natsid jõudsid võimule 1933. aastal, muutus poliitiline olukord KPD liikmetele otsustavalt ohtlikuks. Zetkin lahkus Saksamaalt ja suundus välisriikidesse, kuni suri samal aastal Nõukogude Liidus; ta suri 20. juunil 1933 Moskva lähedal.

Pärand

Clara Zetkini pärand on mitmetahuline: temast on saanud sotsialistliku feminismiga seotud liikumiste sümbol, tema ettepanek rahvusvahelise naistepäeva loomiseks andis aluse laiale, pikaajalisele tähistamisele ja ühiskondlikule tähelepanule naiste õiguste teemadel. Tema tööd meenutatakse paljudes mälestusmärkides, tänavanimedes ja naisteauhinnetes (näiteks tunnustusena Ida-Saksamaal). Zetkin jättis maha hulga artikleid ja kõnesid, mis kajastavad tema pühendumust töörahva ja naiste õiguste eest seismisele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Clara Josephine Zetkin?

K: Kus Clara Zetkin sündis ja kus ta end õpetajaks koolitas?

K: Milliste liikumistega Clara Zetkin oma õpingute ajal tegeles?

K: Millise poliitilise erakonnaga liitus Clara Zetkin 1878. aastal?

Küsimus: Millise ettepaneku tegi Clara Zetkin 1910. aastal?

K: Milliste organisatsioonide liige oli Clara Zetkin?

K: Kus Clara Zetkin suri?

Otsing