Cosimo II de' Medici (12. mai 1590 - 28. veebruar 1621) oli Toscana suurhertsog aastatel 1609-1621. Ta oli Toscana suurhertsogi Ferdinando I de' Medici ja Lorraine'i Christine'i vanem poeg. Ta abiellus Austria Maria Magdaleenaga ja tal oli kaheksa last. Galileo Galilei oli tema lapsepõlve koduõpetaja.
Suurema osa oma üheteistkümneaastasest valitsemisest delegeeris ta Toscana juhtimise oma ministritele. Kõige paremini mäletatakse teda kui oma lapsepõlveõpetaja Galileo Galilei patrooni.
Ta suri 1621. aastal tuberkuloosi.
Varajane elu ja haridus
Cosimo II sündis Firenzes Medici dünastia kõrghetkel. Tema hariduse eest vastutasid nii perekondlikud õpetajad kui ka kiriklikud ja humanistlikud õpetajad, kelle seas oli ka nooruses tema koduõpetajana töötanud Galileo Galilei. Cosimo tervis oli kogu elu nõrk — ta põdes korduvalt haigusi ja oli füüsiliselt habras, mis mõjutas tema võimet aktiivselt valitseda.
Valitsemine ja poliitika
Cosimo II päris dünastia tugeva haldusaparaadi, mille olid põhimõtted ja struktuurid loonud tema isa Ferdinando I. Iseseisva ja aktiivse rolli asemel usaldas Cosimo paljuski igapäevase valitsemise oma nõunikele ja ministritele. Selle tulemusena jätkus Toscana suhteline stabiilsus ja majanduslik areng, kuid suurhertsogi isiklik mõju poliitikale jäi tagasihoidlikuks.
Pärast tema surma jäi väike ja veel lapseeas olev pärija Ferdinando II troonile ning Toscana valitsemine langes esialgu regentside kätte — peamiselt Cosimo naise ja tema ema vastutusalasse.
Suhted Galileoga ja teaduslik patronaaž
Cosimo II on ajalukku läinud eelkõige teadusmeelse patroonina. Tema seotus Galileoga algas juba lapsepõlves õppe- ja isikliku suhtena. Kui Galileo Galilei 1610. aastal avastas Jupiteri moonad, pühendas ta need Cosimole ning nimetas neid esmalt "Medicean tähtedeks" (st Medici tähed) — see pühendus kindlustas Medici toetuse ja avaliku tähelepanu. Cosimo andis Galileole auväärse kohtade ja toetuse, mis aitas teadlasel saada laiemat tunnustust ja jätkata teadustööd.
Cosimo patroonlus ulatus ka laiemasse kultuuri- ja teadustegevusse: Medici koht toetas kunstnikke, teadlasi ja humaniste, aidates säilitada Firenzes renessansi- ja teadusliku traditsiooni ka 17. sajandi alguses.
Pere ja järeltulijad
Cosimo II ja tema abikaasa Austria Maria Magdaleenaga peres oli mitu last; nende pojast Ferdinando sai pärast Cosimo surma uus suurhertsog (Ferdinando II de' Medici). Kuna Ferdinando oli liialt noor, et iseseisvalt valitseda, toimus Toscana valitsuses regentsus. Perekonna roll ja Medici dünastia tulemused mõjutasid Toscana poliitikat ja kultuuri veel aastakümneid pärast Cosimo II varajast surma.
Surm ja pärand
Cosimo II suri 28. veebruaril 1621 tuberkuloosi, olles vaid 30-aastane. Tema varajane surm tähendas, et osa tegelikust võimust läks pärimisjärgselt regentide ja nõunike kätte. Tema kõige püsivam pärand oli siiski kultuuriline ja teaduslik toetamine — eelkõige Galileole osutatud patronaaž ning Medici pühendumus kunstile ja teadusele, mis aitas hoida Firenze kui Euroopas olulist kultuurikeskust.