Hobuse hammas (bit) — suukomponent, tüübid ja kasutamine

Hobuse hammas (bit): praktiline juhend suukomponendi tüüpidest, õigest kasutamisest ja ohutusest — vali õige bit, õpi pehmema vs karmima mõju ning paranda hobuse üle kontrolli.

Hammas (inglise keeles bit) on hobuse suus olev suukomponent, mida kasutatakse hobuse juhtimiseks ja suhtlemiseks ratsaniku käte kaudu. Hammas kinnitatakse silda külge, et see püsiks hobuse peas, ja ohjade kaudu annab ratsanik hobusele märguandeid. Hammas paikneb hobuse huulte ja hammaste vahelisel alal (bars või interdental space) ning tavaliselt on see valmistatud metallist, kuid võib olla ka plastikust, kummist või kaetud pehmendava materjaliga.

Tüübid ja tööpõhimõte

On palju hammaste tüüpe, igaühel erinev mõju hobuse suule ja käitumisele. Peamised on:

• Snaffle (snaffle/snaffel) – toimib peaaegu otsekohe: ohjade tõmbamine avaldab survet suunurkadele, keelele ja huultele. Snaffle'id ei kasuta kangi (leverage) ja on sageli sobivamad alustavatele hobustele ja ratsanikele.
• Curb (kurb- või shank-bit) – kasutab kaugeletõstvaadet (shanks), mis annavad võimu (leverage). Lisaks suule mõjutab see ka lõualoti ümber olevat curb-chain’i kaudu alalõua. Curbid võivad olla mõjuvõimsamad ja nõuavad peenemat kätt.
• Pelham – ühendab snaffle- ja curb-mõju; tavaliselt kasutatakse topeltohje või ohjamuundurit, et ratsanik saaks valida otsesuhtluse või kangi mõju vahel.
• Topelt- või kaheohviline (double bridle) – eelkõige kõrgema taseme dressuuris ja saddle seat’i stiilis kasutatakse kahte eraldi suukomponenti (väiksem snaffle ehk bridoon ja curb/Weymouth). Ratsanik peab oskama mõlemat ohja eraldi käsitleda, et anda selged ja peened märguanded.

Suukomponendi kujud ja materiaalid

Hammaste suukorpus (mouthpiece) kujul ja materjalil on suur mõju selle „pehmusele” või „karmusele”:

• Sile / mullen (kumer, ilma liigeste lõhestuseta) on üldiselt leebem ja jaotab survet ühtlaselt.
• Ühe- või kahejäseme liigendiga (single-jointed või double-jointed/French link) – ühe liigendiga tekib nn pähkli (nutcracker) efekt, mis võib avaldada survet keele keskele; kahejalgne või French linki tüüpi suukorpus jagab survet paremini ja on tavaliselt pehmem.
• Keerdunud või traadist suukorpus on tunduvalt karmim, kuna surve kontsentreerub väiksemale pinnale.
• Materjalid: roostevaba teras, „sweet iron” või vaskiosad (suurendavad süljeeritust ja julgustavad hobust suu avama), kumm, silikoon ja spetsiaalsed kattega metallid. Mõned mudelid (nt Waterford, Myler) on disainitud soodustama lõõgastumist või paremat sobivust.

Õige sobitus ja kasutamine

Hammas peab olema õige suuruse ja kõrgusega. Üldised juhised:

• Hammas peaks istuma bars-ala peal: ohjatud hammas ei tohi olla liiga kõrgel (see surub kurgule) ega liiga madalal (see koperdab ja võib suud vigastada).
• Ohjeline sobitus tähendab tavaliselt 1–2 peent kortsu suunurkasid, kuid varieerub hobuse lõualuu kuju järgi.
• Liiga lõdva hambaga võib hammasall koperdada ja tekitada haavandeid; liiga pingul hammas tekitab pidevat survet ja valu.
• Kurb-hammastel tuleb kasutada curb-chain’i õigesti — mitte liiga lõdvalt, aga ka mitte nii pingul, et see hõõrub lühikese kontaktiga.

Kellele sobib milline hammas ja ohutus

Ratsaniku oskus ja hobuse treeningutase määravad sobiva hammaste valiku. Põhimõtted:

• Besser algajatele ja noortele hobustele sobivad leebemad suukorpus (sile või kahejalgne snaffle) ning vältida keerulisi või keerdunud hammasteid.
• Kogenud ratsanikud, kes annavad väga peeneid märguandeid, võivad kasutada kangi-mõjuga hammasteid, kuid need nõuavad ettevaatust ja hea tunnetuse oskust.
• Vale kasutus — liiga tugev tõmbamine või järsud käed — võivad hobuse suud vigastada, tekitada lõhesid, haavu või valulikkust lõualuus, keeltes ja huultes.
• Alternatiivina kasutatakse bitless-süsteeme (nt hackamore idas või bitless bridle), mis annavad juhitavuse ilma suukomponendita; need ei sobi automaatselt kõigile olukordadele ja nõuavad samuti õiget käsitsemist.

Hooldus ja tervisekontroll

Hammas tuleb regulaarselt puhastada (igapäevaselt pärast ratsutamist), kontrollida pragusid või teravaid servi ning vajadusel asendada. Hobuse suu ja hammaste hooldus on oluline: regulaarsed veterinaar- või hobusehambaarsti kontrollid (tasandamine/raspimine) ennetavad hambumuse probleeme, mis võivad bit'i sobivust rikkuda ja hobusele valu põhjustada. Enne uue hammaste kasutamist kontrolli hobuse suu haavu, sööstetud huuli või lõualuu tundlikkust.

Kokkuvõttes: hammas on vajalik tööriist hobuse ja ratsaniku vaheliseks suhtluseks, kuid selle valik, sobitamine ja ratsaniku käte peensus määravad, kas töötab hobuse hüvanguks või põhjustab valu. Algajatele soovitatakse alustada pehmemate suukorpustega ning otsida nõu kogenud treenerilt või sadulseppalt.

Küsimused ja vastused

K: Mis on bit?

K: Millistest materjalidest on hammasrihmad tavaliselt valmistatud?

K: Kuidas töötavad eri tüüpi piitsad?

K: Kas õigesti kasutatuna on piitsad julmad?

K: Kas kogenematud ratsanikud peaksid kasutama pehmemaid piitsu?

K: Millist tüüpi hammast kasutatakse tavaliselt lääne stiilis ratsutamisel?

K: Millist tüüpi silda nõuab sadulasõit ja kõrgetasemeline dressuur?

Otsing