Keiser Sushun — Jaapani 32. keiser (valitsusaeg 587–592)
Keiser Sushun — Jaapani 32. keiser (valitsus 587–592). Lühike ja huvitav ülevaade tema elust, legendidest ja ajaloolisest pärandist Sushun-tennō kohta.
Keiser Sushun (崇峻天皇, Sushun-tennō, surn. 592) oli Jaapani 32. keiser traditsioonilise järjestuse järgi. Tema valitsemisaeg algas 587. aastal ja lõppes 592. aastal. Ajaloolased peavad üksikasju keiser Sushuni elu kohta tõenäoliselt legendaarseks, kuid tõenäoliseks. Nimi Sushun-tennō loodi talle postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.
Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.
Taust
Keiser Sushuni isiklike andmete ja varasema elu kohta ei ole usaldusväärseid kaasaegseid kirjalikke allikaid. Traditsiooniliselt paigutatakse ta Yamato valitsejate jadasse ning tema valitsemine kuulub perioodi, milles suur mõjuvõim kuulus suurtüvlikule Soga suguvõsale. Varasemates traditsioonides tähistatakse Sushuni ja tema eelkäijate elusid ja tegusid peamiselt hiljem koostatud kroonikates, mistõttu paljud detailid on ebatäpsed või legendiga segunenud.
Valitsemisaeg (587–592)
Sushuni troonile tulek toimus ajastul, mil poliitiline võim Jaapanis oli tugevalt mõjutatud sootagastest suurperedest, eelkõige Soga sugukonnast. Traditsioonide järgi sai Sushun troonile Soga perekonna toetusel, kuid tema ja Soga juhtkonna vahel tekkis varsti pingeid seoses võimu ja otsustusõiguse üle. Soga juhtkond püsis siiski tähtsana ning tema mõju avaldus järgmiste valitsejate ajal.
Surm ja pärand
Traditsiooniliste allikate järgi tapeti Sushun 592. aastal. Tema surma tingimused on kirjeldatud kui poliitiline mõrv, milles suurt rolli mängis Soga suguvõsa (eriti tuntud juht Soga no Umako vastavalt kroonikatele). Pärast Sushuni mõrva tõusis troonile Empress Suiko ning tugeva mõjuvõimu all oli ka noorem põlvkond, kes tegutses Soga toetusel — selle perioodi oluliseimaks tegelaseks loetakse sageli prints Shōtokut, kes tegutses hiljem regendina ja reformide algatajana.
Sushuni lugu peegeldab varajase Jaapani poliitiliste ja perekondlike suhete keerukust ning seda, kuidas riigi juhtimine läks sageli läbi aristokraatlike suguvõsade otsustuste ja liitude. Tema traagiline lõpp on saanud sümboliks perioodi sisevõimuvõitlustele.
Tõendid ja ajalooline hindamine
- Põhiandmed Sushuni elust ja valitsemisest pärinevad peamiselt hiljem koostatud Jaapani kroonikatest (nt Kojiki ja Nihon Shoki), mis sisaldavad nii ajaloolisi kui ka legendaarseid elemente.
- Ajaloolased suhtuvad nende allikate üksikasjadesse ettevaatlikult: paljud sündmused on võimalikud, kuid täpsed kuupäevad, nimed ja motiivid võivad olla hilisemate tõlgenduste ja täienduste tulemus.
- Postuumsed nimed ja ametlik keisrite loend kinnistusid alles oluliselt hiljem, nagu mainitud — eriti keiser Kammu valitsemise ajal.
Kokkuvõte
Keiser Sushun on traditsioonilises Jaapani keisrite loetelus 32. koht, tema valitsusaeg jääb aastatesse 587–592. Kuigi põhiline narratiiv on säilinud ja peetakse üldjoontes usutavaks, põhinevad paljud detailid hilisematel allikatel ning seetõttu on tema elu ja valitsemise täpne ajalooline pilt osaliselt ebaselge.
Traditsiooniline ajalugu
Enne monarhiks saamist oli selle vürsti isikunimi (imina) Hatsusebe-shinnō, tuntud ka kui Hatsusebe no Waka-sazaki. Tema sünninimi oli Hatsusebe no Miko (長谷部皇子).
Sushun oli keiser Kimmei kaheteistkümnes poeg. Tema ema oli Oane-no-kimi (小姉君), Soga no Iname tütar, kes oli Soga klanni pealik.
Sushunil oli üks keisrinna ja kaks keiserlikku last.
Sushuni elu sündmused
- 587: Yōmei 2. valitsemisaastal suri ta. Pärandi sai noorem poolvend, kes sai tuntuks kui keiser Sushun. See kinnitati tseremooniatega.
- 592: Sushuni valitsemisaeg kestis viis aastat, enne kui ta suri 72-aastaselt.
Keisri esimene minister oli tema võimas onu Soga no Umako. Sushun kavatses Soga klanni juhi ametist kõrvaldada. Kui plaan avastati, käskis Umako kellelgi Sushunit mõrvata. Jaapani varajases ajaloos on see teine kord, kui keiser mõrvatakse.
Pärast tema surma
Selle keisri ametlik nimi pärast tema surma (tema postuumselt saadud nimi) seadustati mitu sajandit pärast Sushunile omistatud eluiga.
Keiserliku majapidamise agentuuri andmetel on keisri viimane puhkepaik savist hauakambris (kofun). Sushunit austatakse šintoistlikus mälestuspaika (misasagi), mis on seotud matmispaiga.
Seotud leheküljed
- Jaapani keiser
- Jaapani keisrite nimekiri
- Jaapani keiserlik sugupuu
Küsimused ja vastused
K: Kes oli keiser Sushun?
V: Keiser Sushun oli Jaapani 32. keiser, vastavalt traditsioonilisele järjestusele.
K: Millal algas ja millal lõppes keiser Sushuni valitsemisaeg?
V: Keiser Sushuni valitsemisaeg algas 587. aastal ja lõppes 592. aastal.
K: Mida arvavad ajaloolased keiser Sushunist?
V: Ajaloolased peavad üksikasju keiser Sushuni elu kohta võimalikuks legendiks, kuid tõenäoliseks.
K: Kas keiser Sushun-tennō sai oma eluajal nime Sushun-tennō?
V: Ei, nimi Sushun-tennō loodi keiser Sushunile postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.
K: Millal kinnitati varaste keisrite kokkuleppelised nimed ja järjestus "traditsiooniliseks"?
V: Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" keiser Kammu valitsemise ajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.
K: Mitu monarhi oli Yamato dünastias enne keiser Kammut?
V: Enne keiser Kammut oli Yamato dünastias 49 monarhi.
K: Kas me võime pidada keiser Sushunit ajalooliseks tegelaseks?
V: Jah, me võime pidada keiser Sushunit ajalooliseks tegelaseks, kuigi mõningaid üksikasju tema elust võib pidada legendaarseks.
Otsige