Keiser Sushun (崇峻天皇, Sushun-tennō, surn. 592) oli Jaapani 32. keiser traditsioonilise järjestuse järgi. Tema valitsemisaeg algas 587. aastal ja lõppes 592. aastal. Ajaloolased peavad üksikasju keiser Sushuni elu kohta tõenäoliselt legendaarseks, kuid tõenäoliseks. Nimi Sushun-tennō loodi talle postuumselt hilisemate põlvkondade poolt.

Varasemate keisrite tavapäraselt aktsepteeritud nimed ja järjestus kinnitati "traditsiooniliseks" alles keiser Kammu valitsemisajal, kes oli Yamato dünastia 50. monarh.

Taust

Keiser Sushuni isiklike andmete ja varasema elu kohta ei ole usaldusväärseid kaasaegseid kirjalikke allikaid. Traditsiooniliselt paigutatakse ta Yamato valitsejate jadasse ning tema valitsemine kuulub perioodi, milles suur mõjuvõim kuulus suurtüvlikule Soga suguvõsale. Varasemates traditsioonides tähistatakse Sushuni ja tema eelkäijate elusid ja tegusid peamiselt hiljem koostatud kroonikates, mistõttu paljud detailid on ebatäpsed või legendiga segunenud.

Valitsemisaeg (587–592)

Sushuni troonile tulek toimus ajastul, mil poliitiline võim Jaapanis oli tugevalt mõjutatud sootagastest suurperedest, eelkõige Soga sugukonnast. Traditsioonide järgi sai Sushun troonile Soga perekonna toetusel, kuid tema ja Soga juhtkonna vahel tekkis varsti pingeid seoses võimu ja otsustusõiguse üle. Soga juhtkond püsis siiski tähtsana ning tema mõju avaldus järgmiste valitsejate ajal.

Surm ja pärand

Traditsiooniliste allikate järgi tapeti Sushun 592. aastal. Tema surma tingimused on kirjeldatud kui poliitiline mõrv, milles suurt rolli mängis Soga suguvõsa (eriti tuntud juht Soga no Umako vastavalt kroonikatele). Pärast Sushuni mõrva tõusis troonile Empress Suiko ning tugeva mõjuvõimu all oli ka noorem põlvkond, kes tegutses Soga toetusel — selle perioodi oluliseimaks tegelaseks loetakse sageli prints Shōtokut, kes tegutses hiljem regendina ja reformide algatajana.

Sushuni lugu peegeldab varajase Jaapani poliitiliste ja perekondlike suhete keerukust ning seda, kuidas riigi juhtimine läks sageli läbi aristokraatlike suguvõsade otsustuste ja liitude. Tema traagiline lõpp on saanud sümboliks perioodi sisevõimuvõitlustele.

Tõendid ja ajalooline hindamine

  • Põhiandmed Sushuni elust ja valitsemisest pärinevad peamiselt hiljem koostatud Jaapani kroonikatest (nt Kojiki ja Nihon Shoki), mis sisaldavad nii ajaloolisi kui ka legendaarseid elemente.
  • Ajaloolased suhtuvad nende allikate üksikasjadesse ettevaatlikult: paljud sündmused on võimalikud, kuid täpsed kuupäevad, nimed ja motiivid võivad olla hilisemate tõlgenduste ja täienduste tulemus.
  • Postuumsed nimed ja ametlik keisrite loend kinnistusid alles oluliselt hiljem, nagu mainitud — eriti keiser Kammu valitsemise ajal.

Kokkuvõte

Keiser Sushun on traditsioonilises Jaapani keisrite loetelus 32. koht, tema valitsusaeg jääb aastatesse 587–592. Kuigi põhiline narratiiv on säilinud ja peetakse üldjoontes usutavaks, põhinevad paljud detailid hilisematel allikatel ning seetõttu on tema elu ja valitsemise täpne ajalooline pilt osaliselt ebaselge.