Gennadi Janajev Nõukogude asepresident ja 1991 aasta augustiputši juht

Gennadi Ivanovitš Janajev (sündinud 26. mail 1937, suri 24. septembril 2010) oli nõukogude poliitik, kes sai laiemalt tuntuks Nõukogude Liidu viimaste aastate sündmuste kaudu.

Karjäär ja poliitiline taust

Janajev töötas pikkade aastate jooksul eri juhtivatel ametikohtadel Nõukogude süsteemis; tema karjääri katavad perioodid Hruštšovi, Brežnevi, Andropovi ja Tšernenko valitsemisaegadest. Talle omistati ülesandeid nii keskparteis kui ka riiklikus administratsioonis. 1990. aastal, Mihhail Gorbatšovi toetusel, valiti Janajev Nõukogude Liidu esimeseks ja ainsaks asepresidendiks — ametikohale, mis loodi riigijuhtimise ülesannete jagamiseks muutuste ajal.

1991. aasta augustiputš

1991. aasta augustis kuulus Janajev kõigi tähelepanu keskmesse: ta liitus kõmri poolt nimetatud kõneka grupiga, mida meedia ja hiljem ka ajalookirjandus on nimetanud "Kaheksajate jõukuks". See rühm ja selle juhid püüdsid peatada Gorbatšovi reforme ning kehtestada erakorraline juhtimine. Putš algas 19. augustil 1991, kui partei ja riigiametnikud kuulutasid eriilmelise korralduse ning väitsid, et president Gorbatšov ei suuda oma ülesandeid täita.

Janajev astus selle perioodi ajal avalikkuse ette kui de facto riigi juht, kuid juhi-imago oli vaieldav ja vastuoluline — paljud vaatlejad nägid teda pigem nimetatud kampaania esindajana kui laiapõhjalisena riigijuhtina. Putš kestis kolm päeva (19.–21. august 1991), mille käigus toimusid suured meeleavaldused, tankide ja sõjaväe kohalolek Moskvas ning tugev vastuseis demokraatlike reformide toetajatelt, eelkõige Boriss Jeļtsini juhitud opositsioonilt.

Tagajärjed ja edasine elu

Pärast putši ebaõnnestumist kukkus juhtkond ja liiderid, sealhulgas Janajev, kaotati ametist ning arreteeriti. Putš kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist ja suurendas liikmesvabariikide iseseisvuspüüdlusi. 1994. aastal andis riigiduuma talle armu, mis lõpetas ametlikult kriminaalmenetluse tema suhtes. Pärast seda eemaldas Janajev end avalikest poliitilistest rollidest ning elas suhteliselt tagasihoidlikku elu kuni surmani 2010. aastal.

Pärand

Janajevi roll augustiputši ajal on osalenud palju arutelusid: tema tegevust on hinnatud nii kui proovikivi reformidevastasele vastupanule kui ka näitena sellest, kuidas kiiresti muutuv poliitiline olukord võib viia radikaalsete sammudeni. Putši tagajärjel kiirenenud sündmused muutsid oluliselt Venemaa ja endise Nõukogude Liidu ajalugu ning Janajev jääb selle keerulise perioodi üheks tuntumaks figuuriks.

Otsing