Džafar As-Sadiq: kuues šiia imaam, hadithiõpetaja ja jurist (702–765)

Džafar As-Sadiq (702–765) — kuues šiia imaam, tunnustatud hadithiõpetaja ja jurist; tema õiguslik ja teoloogiline pärand mõjutas šiiitlikku mõtlemist ja lahkhelisid.

Džafar ibn Muhammad (araabia keeles جعفر بن محمد) (702–765), tuntud ka kui As‑Sadiq („Tõeline”), oli kuues šiiitide imaam. Ta sündis ja tegutses peamiselt Medinas ning oli tuntud oma vaimse autoriteedi, hadithide õpetamise ja juristina. Ta oli Zayn al‑Abidini pojapoeg ning pärit Ali ibn Abi Talibi järeltulijate reas isa poolt ja Abu Bakri järeltulija ema poolt. Tema elu ja õpetus on kõrgelt hinnatud nii sõttu kui ka šiiitide kogukondades.

Elulugu ja ajalooline taust

Džafar As‑Sadiq elas keerulisel ajal, kui islami varane ühiskond ja poliitika olid tugevas muutuses — Abbasii dünastia tõus ja poliitilised pinged mõjutasid ka religioosseid ringkondi. Ta ei otsinud avalikku võimu ega juhtinud relvastatud vastuhakke, vaid keskendus õpetamisele, usuteadusele ja õigusteadusele. Tema ringis koondus suur arv õpilasi ja kaasaja mõjukad teadlased, kelle seas on traditsioonides mainitud nii šiiitlikke kui ka sutinutest mõtlejaid.

Õpetus, hadith ja õigusteadus

Džafar As‑Sadiq oli tuntud kui tõsine hadithide jutustaja ja korrastas ning vahendas paljusid usulisi traditsioone. Ta oli ka silmapaistev jurist — tema käsitlusi peetakse üheks aluseks hilisemale šiiitlikule fiqh’ile, mida tuntakse sageli kui džafari (Ja‛fari) koolkonda. Tema lähenemine rõhutas nii tekstipõhist tõlgendust kui ka mõistuse ja mõistuspärase põhjenduse (ijtihad) rolli religioosilistes küsimustes.

• Hadithide roll: ta kogus ja edastas arvukaid prohvete ja Ahl al‑Bayti (prohveti perekond) õpetustega seotud traditsioone, millele tuginevad hilisemad šiiitlikud kogumikud.
• Õigusmeetod: tema õpetused aitasid kujundada šiiitliku õiguse põhimõtteid — rõhutades imami autoriteeti, argumendi kaalumist ja õigussüsteemi põhjalikumat teoreetilist põhjendust.
• Teaduslik ja filosoofiline huvi: tema ringkonnas käsitleti ka teisi valdkondi — teoloogiat, eksgeesi, filosoofilisi ja mõnikord ka looduseteaduslikke küsimusi; traditsioonides on mainitud tema suhtlust mõnede varaste teadlastega.

Õpilased ja mõju

Džafar As‑Sadiqi juures õppisid mitmed hilisemad tähtsad õpetlased. Traditsioonides nimetatakse tema õpilaste seas nii šiiitlikke teolooge kui ka mõningaid sutinutest juriste; mõnede allikate järgi käisid tema juures õppimas näiteks Abu Hanifa ja esineb ka seoseid selliste nimedega nagu Jabir ibn Hayyan, kuid paljude konkreetsete õppesuhete osas on ajalooline tõestus vaieldav. Igal juhul kujunes tema majanduslik ja intellektuaalne pärand aluseks mitmele eri suunale islami usulises mõtlemises.

Poliitiline suhe ja lõpp

Ta püüdis tavapäraselt hoida omavahelist distantsi poliitiliste juhtide ja võimustruktuuridega, kuid tema autoriteet ja järgijate arv tekitasid võimukandjate seas hirme. Tema suhted Abbasii võimuga olid pingelised; asjaolud tema surma kohta on osaliselt vaidlustatud — mõnedes allikates mainitakse vangistamist või mürgitamist, teistes loetakse ta loomulikul teel surnuks. Ta on maetud Medinas asuvasse ala Al‑Baqi' kalmistule, mis on paljude Ahl al‑Bayti liikmete lõpp‑puhkepaik.

Pärand ja jagunemine šiiitluses

Pärast Džafar ibn Muhammadi surma tekkis šiiitide seas vaidlus järgmise imaami pärimise üle. Üks rühm pidas järjekindlalt õigeks, et tema vanim poeg Ismail ibn Jaffar (kes oli surnud enne oma isa) või tema järeltulija Ismaili suguvõsast peaks edaspidi olema juht, ning sellest tekkis ismailiidid. Suurem rühm aktsepteeris aga tema teist või kolmandat poega, Musa al Qazim, ja sellest suunast kujunesid teadaolevad džafarid ehk kahelverid (twelver’ite eellased).

Pärimine tänapäeval: Džafar As‑Sadiqi õpetust peetakse aluseks šiiitlikule teoloogiale ja fiqh’ile ning tema nimi on seotud Ja‛fari õiguskooli kujunemisega. Tema panus hadithide säilitamisse, usulisse filosoofiasse ja õigusemetoodikasse mõjutas islami järgnevate sajandite arengut ning tema autoriteedi mõju on tunda nii šiiitide usulises elus kui ka laiemas islami õppes.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Jafar ibn Muhammad?

K: Milline oli Jafar ibn Muhammadi suguvõsa?

K: Kuidas suhtutakse Jafar ibn Muhammadisse moslemite seas?

K: Kes pidi ismailiitide arvates olema järgmine imaam?

K: Kes pidi olema järgmine imaam džafarlaste või twelvistide arvates?

K: Mis põhjustas pärast Jafar ibn Muhammadi surma šiiitide seas lahkarvamusi?

K: Millised kaks rühma moodustusid pärast Jafar ibn Muhammadi surma?

Otsing