Ali ibn Husayn (Zayn al‑Abidin): šiiitide neljas imaam ja As‑Sahifa autor
Ali ibn Husayn (Zayn al‑Abidin) — šiiitide neljas imaam, Karbala ellujääja ja As‑Sahifa autori sügav vaimne pärand, tuntud palved ja õpetused.
Ali ibn Husayn, tuntud ka kui Zayn al‑Abidin ja imaam as‑Sajjad, oli neljas imaam šiiitlikus islamis. Ta oli Husayn ibn Ali poeg ja Ali ibn Abi Talibi pojapoeg. Ta elas üle Karbala lahingu ja viidi kaliifi juurde Damaskusesse. Lõpuks lubati tal Mediinasse tagasi pöörduda. Tema elu oli pühendatud vaimsetele ja religioossetele õpetustele, peamiselt palvetele ja anumistele. Tema kuulsad palved on tuntud kui As-Sahifa as‑Sajjadiyya.
Elulugu ja ajalooline taust
Ali ibn Husayn sündis umbes 659. aastal pKr (umbes 38. hijra) ja suri ligikaudu 713. aastal (95. hijra). Ta oli otseselt seotud Ahl al‑Bayt’iga ehk prohveti perekonnaga ning tema lapsepõlv ja noorus langesid ajalukku keeruliste poliitiliste sündmuste ajajärku. Karbala lahingus 680. aastal hukati enamik tema lähedasi sugulasi; Ali ibn Husayn pääses eluga, sest ta oli haige ja ei võidelnud. Pärast võitlust arreteeriti ja viidi vangidena läbi Kufasse ning hiljem Damaskusesse Umayyadide kaliifi ette.
Vangistus, tagasipöördumine ja tegevus Mediinast
Pärast Karbalat viidi Ali ibn Husayn ja teised elanikud Damaskusesse, kus nad pidid seisma silmitsi Umayyadide võimuga. Tema hoiak vangistuse ajal oli kombinatsioon kannatlikkusest, moraalsest vastupanust ja vaimsest õpetamisest — ta ei alustanud relvastatud mässu, kuid kritiseeris moraalselt ning pühendus kogukonna õpetamisele ja palvetele. Pärast teatud aja möödumist lubati tal naasta Mediinasse, kus ta veetis ülejäänud elu kui vaimne juht, õpetaja ja kogukonna nõuandja.
Vaimne pärand ja õpetused
Ali ibn Husayn on tuntud eelkõige oma erakordse pühendumuse, vaimse elu ja eetiliste õpetuste poolest. Tema tiitlid peegeldavad seda: Zayn al‑Abidin tähendab „palujate ehe“ ja as‑Sajjad „palveteheme“ (see viitab sagedasele prostratsioonile palvetel). Tema retoorika ja õpetused rõhutasid isiklikku vooruslikkust, õiglust, sotsiaalset vastutust ja Jumala armu otsimist.
As‑Sahifa as‑Sajjadiyya ja teised teosed
Kõige tuntum Ali ibn Husayni tekst on palvekogumik As‑Sahifa as‑Sajjadiyya, mis sisaldab laia valikut munadžaat’e (vaimseid vestlusi Jumalaga), palveid ja meenutusi. See kogu on hinnatud nii teoloogiliselt kui ka liturgiliselt — seda kasutatakse laialdaselt šiiitlikus pühakirja‑ ja palvetraditsioonis. As‑Sahifas käsitletakse teemasid nagu Jumala suursugusus, inimese nõrkus, patu kahetsus, tänulikkus, sotsiaalne õiglus ja eetika.
Lisaks on talle omistatud teisi tekste ja kirju, näiteks Risalat al‑Huquq (Õiguste traktat), kus on detailselt kirjeldatud erinevaid inimsuhteid ja moraalseid kohustusi (õigused Jumala, iseenda, vanemate, abikaasa, naabrite jt suhtes). Tema pärand sisaldab ka kõnesid, õpetusi ja hadithe, mida hilisemad šiiitlikud allikad on talletanud.
Poliitiline seisukoht ja mõju
Ali ibn Husayn oli oma ajalasti poliitilise tegevuse suhtes ettevaatlik: ta ei toetanud relvastatud mässu Umayyadide vastu, kuid tema õpetused ja moraalne kriitika aitasid säilitada Ahl al‑Bayt’i rolli vaimse ja moraalse kompassina kogukonna jaoks. Tema lähenemine — vaimne vastupanu, mäletamine (muharrami mälestused Karbalast) ja õpetlikud palved — mõjutas tugevalt hilisemat šiiitlikku identiteeti ja rituaale.
Järglased ja pärand
Pärast tema surma sai tema pojast Muhammad al‑Baqir järgmine (viienda) imaam, kes jätkas õppetööd ja õpetuste süsteemset arendamist. Ali ibn Husayni pärand elab edasi läbi tema palvete, eetiliste kirjutiste ja õpetuste ning tal on tähtis koht nii šiiitlikus pühenduspraktikas kui ka laiemas islami vaimses traditsioonis. Ta on maetud Jannat al‑Baqi kalmistule Medinas, mis on paljude prohvetiperekonna ja varase islami isikute viimane puhkepaik.
- Peamised tööd: As‑Sahifa as‑Sajjadiyya (palvekogu), Risalat al‑Huquq (Õiguste traktat), erinevad palved, kirjad ja kõned.
- Pärand: vaimne sügavus, eetiline õpetus, Ahl al‑Bayt’i traditsiooni säilitamine ja mõjukas positsioon šiiitlikus usutraditsioonis.
Ali ibn Husayn (Zayn al‑Abidin) jääb meelde kui näide pühendumusest, kannatlikkusest ja vaimsest juhtimisest läbi raskete ajalooliste katsumuste — tema tekstid ja palved on tänapäevalgi laialdaselt loetavad, tõlgitud ja kasutatud nii isiklikus palves kui ka kogukondlikus mälestamises.
Otsige