Karbala lahing (680): Husaini martüürium ja Ashura tähendus

Karbala lahing 680: Husaini martüürium ja Ashura tähendus — ajalooline ülevaade, šiiidi mälestus ning usuline ja kultuuriline mõju.

Karbala lahing toimus Muharram 10. aastal islami kalendri järgi 61 AH (10. oktoober 680 pKr) Karbalas, tänapäeva Iraagis. Väike rühm Muhamedi pojapoja Husayn ibn Ali toetajaid ja sugulasi võitles suurema armee vastu, mis teenis Umayyaadide kaliifi Yazid I-d. Umajajad võitsid. Ali väed olid šiiidid. Šiiidid mälestavad igal aastal Ashura päeva lahingut.

Taust

Pärast prohvet Muhamedi surma tekkis islami kogukonnas lahknevus küsimuses, kes peaks olema tema järeltulija ehk halifa. Husayn ibn Ali oli prohveti tütre Fatima ja Ali poeg ning teda peeti paljude jaoks õiguspärase perekondliku juhiks. Kui Yazid I nõudis kõigi liidritelt lojaalsust, keeldus Husayn selle legitiimsusest ja suundus Kufa poole, sest Kufast oli talle toetust lubatud. Enne kui Husayn jõudis Kufa, olid seal toimunud poliitilised muutused ja Umayyaadide võimulolijad suutsid toetuse murda.

Lahing ja sündmuste käik

Husayni väike grupp koosnes tema pereliikmetest, kaaslastest ja mõnest soldatist — allikad annavad arvu varieeruvaid hinnanguid (sageli mainitakse umbes 72 võitlejat). Vastaseks oli Umayyaadide suurem armee, mida käsutasid provintsivalitseja Ubayd Allah ibn Ziyad ja sõjapealikud, näiteks Umar ibn Sa'd. Husayni vägi oli Karbalas ümber piiratud ja neile kehtestati veepuudus: pääs Euphratesi jõe juurde keelati, mis raskendas oluliselt olukorda soojal ja kuival ajal.

10. muharramil 61 AH toimus otsustav lahing. Husayn, tema lähisugulased ja paljud kaaslased tapeti; ka hukati tema poeg ja abikaasad ning palju sugulasi, sealhulgas lapsed. Olulisteks ohvriteks olid näiteks Husayni vendade ja sugulaste hulka kuuluvad isikud ning tema lipukandja Abbas ibn Ali, kes suri püüdes hankida vett. Pärast lahingut võeti vangi ja viidi välja elusad naised ja lapsed, kes hiljem Dinamaskuses viibides avalikult esitleti.

Ohvrid ja tagajärjed

Surmade ja tabamuste täpne arv on allikiti erinev; peamine mõju oli siiski poliitiline ja religioosne: Husayni tapmine tugevdas vastuseisu Umayyaadide poliitikale ja muutus šiiitide identiteedi keskseks sündmuseks. Karbala sündmust kasutatakse sageli moraalse näitena õigluseta vastu seismisest ja ohvristamisest. Samal ajal mõistavad paljud sunnid seda kui traagilist episoodi islami ajaloos, mille üle tunneb kahetsust ja millele pööratakse tähelepanu erineval moel.

Ashura tähendus ja mälestamine

Ashura (muharrami 10. päev) on Karbala lahingu aastapäev ja selle ümber on tekkinud rikkalik rituaalne ja kultuuriline mälestamine. Šiiidid tähistavad seda päeva leinaga: toimuvad majalis ehk mälestuskoosolekud, sermonid, poeetilised meenutused ja protsessioonid. Mõnel pool tehakse ka matami ehk mälestuslöömist (kinnastega rinna löömine) ja keerukamaid tavadet, mis väljendavad kahetsust ja empaatiat ohvrite vastu. Mõnedliigendid rituaalsed praktkised, nagu enesevigastused, on vastuolulised ja neid kritiseeritakse nii mõnede šiiitide sees kui ka väljaspool.

Sunnid vaatavad Ashurat sageli kui paastu- ja leinapäeva (paljud sunnid paastavad Ashura päeva või päev enne/või pärast), samas kui šiiitlik traditsioon keskendub vääramatule leinale ja mälestamisele. 40 päeva pärast Karbalat peab oluline mälestuspüha Arba'een, millega seotud palveränduri- ja mälestuspraktikad on laialt levinud — Arba'eenile suundub ikkagi miljoneid palverändureid Karbalasse, kus asub Husayni mausoleum.

Tähendus tänapäeval

Karbala sündmust peetakse laiemalt õigluseta vastu seismise ja autoritaarkusevastase võitluse sümboliks. See on oma religioosse tähenduse kõrval ka poliitiliselt ja kultuuriliselt mõjukas mälestus, mida on kasutatud nii sotsiaalse õiguste eest seisva retoorika toetamiseks kui ka poliitiliste liidrite legitiimsuse küsimuste lahendamiseks.

Kokkuvõte

Karbala lahing 680. aastal oli lühike, kuid mõjuv sündmus islami ajaloos. Husayn ibn Ali surm ja tema kaaslaste kannatused muutusid šiiitliku identiteedi ja rituaalse mälu keskseks sümboliks ning Ashura on sellest ajast alates olnud mitte ainult leinapäev, vaid ka aeg, mil mõtiskleda õiglusest, vastutusest ja usu moraalist. Sündmuse emotsionaalne ja kultuuriline järeltulija kestab kuni tänapäevani nii religioosses praktikas kui ka laiemas ühiskondlikus diskursuses.

Küsimused ja vastused

K: Millal toimus Karbala lahing?

K: Kes võitlesid Karbala lahingus?

K: Kes võitis Karbala lahingu?

K: Kuidas tunti Ali vägesid?

K: Millises tänapäeva riigis toimus Karbala lahing?

K: Millist sündmust tähistavad šiiidid igal aastal?

K: Kes oli Husayn ibn Ali?

Otsing