Brooklyni lahing (Long Islandi) 1776 — brittide suur võit
Long Islandi lahing (tuntud ka kui Brooklyni lahing või Brooklyn Heights'i lahing) oli Ameerika iseseisvussõja üks saatuslikumaid lahinguid. See peeti 27. augustil 1776 ja kujunes suureks võiduks brittidele, kindral William Howe’i juhtimisel. Lahing tähistas Briti kampaania algust, mis andis neile kontrolli strateegiliselt tähtsa New Yorgi linna üle. Pärast Ameerika Ühendriikide iseseisvuse väljakuulutamist juulis 1776 oli see esimene suurem lahing ning sõdurite arvu poolest kogu konflikti suurim lahing.
Taust ja vägede paiknemine
Kindral George Washington oli enne New Yorki suundumist saavutanud edu, sundides britid 17. märtsil 1776 Bostoni evakueerima. Seepeale asus ta korraldama mandriarmee positsioone New Yorgi sadama kaitseks, sest ta mõistis, et linna sadam võib Briti mereväele kujuneda tugevaks tugipunktiks. Tollal paiknes New York peamiselt Manhattani saare lõunapoolsel otsal.
Briti väed, mida juhtis kindral William Howe, maabusid juulis hõredalt asustatud Staten Islandil ja tugevdasid järk-järgult oma positsiooni New Yorgi sadamas. Augustiks oli Briti kontroll sadama sissepääsu üle The Narrows'i juures tugev ning laiuselt ja tugevuselt arvati sõjavägesid kokku kuni umbes 32 000. Washington paigutas suure osa oma vägedest Manhattani, arvestades, et saar võib saada esimese sihtmärgiks.
Maandumine ja ümbersamm
22. augustil maabusid brittide väed Kingsi maakonna edelaosas Gravesendi lahe kaldal, üle The Narrows'i – umbes 20 km lõuna pool East Riveri ületuskohast Manhattanile. Washington tõi kiiresti osa oma vägedest Kings County põhjaossa, arvates, et saab pidada vastu ainult osale ründavast armeest.
27. augustil ründasid britid Ameerika positsioone. Põhiline rünnak ei olnud otsene pealetung Brooklyni kõrgendikele, vaid oskuslik ümbersamm läbi vähem valvatud maade (nt Jamaica Passi piirkond), mis lõi ameeriklaste parema tiiva tagant ära ja sundis nende positsioone murduma. Ameeriklased olid üllatunud ja segaduses: osa vägedest jäi lõksu või sattus paanikasse. Kuigi täpsed juhtimisnimed saha ees ei kohustu kõigi allikatega, oli tegu hästi organiseeritud kõrvalvallutusega, kus kasutasid omaette järelüksusi ja kergejalaväge ka mitmed Hessiani väed.
Marylandi rügement ja taganemise katse
Võitlus oli eriti tuline Brooklyn Heightsi ning ümbritsevate alade lähedal. Üks tuntud episood on nn „Marylandi 400” — ligikaudu 400 Marylandi sõduri kaitsva vastupanu katse, mis samuti takistas brittidel koheselt kogu armeed vangistamast. See vastupanu oli väga kallis: suurem osa neist hävis või langes vangi, kuid nende ohverdus ostis teistele ameeriklastele aega.
Õnnelik evakuatsioon ja tagajärjed
Pärast lahingupäeva jäid ameeriklased kokkuvõttes kaotajateks – paljud said surma, haavata või vangi (hindeks hinnatakse ligikaudu 1 000–1 400 ameeriklast), brittide kaotused olid väiksemad (umbes 400 jagu). Suurim strateegiline tähendus oli siiski see, et Washington suutis 29.–30. augusti öösel korraldada organiseeritud evakuatsiooni läbi Brooklyn Heightsi ja üle East Riveri Manhattanile. Tänu ettevaatlikule korraldusele ja soodsatele ilmastiku- ning mereoludele suudeti enamik armeest paadiga viia üle ilma suuremate inim- või materiaalikaotusteta — paljude hinnangute järgi evakueeriti ligi 9 000 meest.
Siiski jätkusid Briti edud New Yorgi kampaanias: Washingtoni ja kontinentaalarmee positsioonid Manhattani ja hilisemate kaotuste (sh Fort Washingtoni lahing) tõttu nõrgenesid ning nad pidid lõpuks tõmbuma läbi New Jersey ja Pennsylvaniasse. Britid kindlustasid New Yorgi ja tegid sellest sõjaaja keskuse, kuid Washingtoni osav taganemine hoidis tema väe ellu ja võimaldas hilisemat pöördelist vastuhakku (nt jõulupealelöök Trentonis).
Tähendus ja pärand
- Long Islandi lahing näitas, kui oluline oli sõjaline manööverdamine ja info puudumine vastase positsioonide kohta; ameeriklaste lüngad kaitsestruktuuris ja rindeüleses käsus olid selgelt nähtavad.
- Kuigi lahing kaotas Ameerika Ühendriikidele olulise territooriumi ja tekitas suuri kaotusi, säilis tema keskmine võitlusjõud — see võimaldas Washingtonil jätkata vastupanuga ja lõpuks taastada initsiatiiv.
- Briti kontroll New Yorgi üle kestis suurema osa sõjast, muutes linna logistiliseks ja operatiivseks baasiks.
Kokkuvõttes jääb Brooklyni lahing (Long Islandi lahing) 1776 Ameerika iseseisvussõja olulisemate jaõpetlikumate lahingute hulka: see demonstreeris nii Briti sõjalist võimsust ja osavust manöövris kui ka ameeriklaste võitlemistahet ja juhtide suutlikkust raskete olukordade korral otsustavalt tegutseda.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas on tuntud ka Long Islandi lahing?
V: Long Islandi lahing on tuntud ka kui Brooklyni lahing või Brooklyn Heights'i lahing.
K: Millal lahing toimus?
V: Lahing toimus 27. augustil 1776. aastal.
K: Milline oli lahingu tulemus?
V: Lahing oli suur võit brittidele ja lüüasaamine ameeriklastele kindral George Washingtoni juhtimisel.
K: Kui palju sõdureid osales selles lahingus?
V: Sõdurite arvu poolest oli see kogu konflikti suurim lahing, milles osales 32 000 sõdurit.
K: Kus maandusid kindral William Howe'i väed?
V: Kindral William Howe'i väed maabusid paar miili Staten Islandist ülevalpool New Yorgi sadamas.
Küsimus: Kuhu paigutas Washington suurema osa oma vägedest enne brittide rünnakut?
V: Enne brittide rünnakut kolis Washington suurema osa oma vägedest Kings County põhjaossa, eeldades, et ta saab võidelda ainult osa nende ründava armee vastu.
K: Kuidas evakueeris Washington oma väed selle lahingu ajal?
V: Selle lahingu ajal evakueeris Washington oma väed 29.-30. augusti öösel ilma materjali või inimelusid kaotamata.
