Plassey lahing oli suur lahing, mis toimus 23. juunil 1757 Palashis, Bengalis. See oli otsustav Briti Ida-India Kompanii võit Bengali nawabi ja tema Prantsuse liitlaste üle ning mängis võtmerolli Briti mõju tugevnemises India idaosas. Plassey lahing oli seotud kolmanda Karnatsiasõjaga ja laiemalt ülemaailmse seitsmeaastase sõjaga, kus Suurbritannia ja Prantsusmaa ründasid oma vastaseid nii Euroopas kui ka kolooniates. Selle võidu järel suutsid britid järk-järgult laiendada oma kontrolli India subkontinendi üle ja asuda domineerima kohaliku poliitika ja kaubanduse üle.

Põhjused ja eelnev õhkkond

Lahing toimus Palashis, Bengalis, Bhagirathi‑Hooghly jõe, Gangese lisajõe kaldal, umbes 150 kilomeetrit Kalkuttast põhja pool, Murshidabadi lähistel, mis oli sel ajal Bengali pealinn. Plassey on Palashi ingliskeelne variant. Konflikt süvenes pärast Siraj ud‑Daulahi ja Briti Ida‑India kompanii vahelisi pingeid, mis olid tekkinud mitmel põhjusel.

  • Britid tugevdasid Fort William'i, ilma et nad oleksid Nawabile sellest korralikult teada andnud; see tõlgendati kui sõjalist ähvardust.
  • Kompanii ärakasutamine kaubandusprivileegidest tekitas suuri tulukaotusi paigalseisvale valitsusele tolli- ja maksutulude näol.
  • Britid andsid varjupaiga mõnedele Siraj ud‑Daulahi vastastele ja moraalselt kahtlastele isikutele, näiteks Rajballavi pojale Krishnadasele, kes oli põgenenud Dhakast pärast rahalise kuritarvitamise paljastumist.

Nende pingete tulemusena ründas Siraj id‑Daulah 1756. aasta juunis Kolkata (mõneks ajaks Alinagariks nimetatud) ning vallutas Fort Williami. Kuulsaks sai ka juhtum, mida ingliskeelses ajalookirjutuses tuntakse Calcutta musta augu (Black Hole of Calcutta) tragöödiana — sellest juhtumist on ajaloolises kirjanduses pikk ja vastuoluline diskussioon.

Briti vastureaktsioon ja lahingu ettevalmistus

Britid saatsid Madrasist lisavägesid Bengalisse kolonel Robert Clive'i ja admiral Charles Watsoni juhtimisel. Nad taastusid ja võtsid Calcutta uuesti kontrolli alla. Clive alustas operatsioone ka Prantsuse positsioonide vastu ning vallutas 1757. aastal Prantsuse positsiooni Chandernagari linnuse. Kuigi kogu regiooni konflikt oli seotud ka Seitsmeaastase sõjaga, oli Plassey lahingul selge kohaliku poliitilise ja majandusliku mõõde: võit tähendas kontrolli oluliste sadamate ja tulusate kaubateede üle.

Clive'i taktika ei olnud üksnes sõjaline: ta sõlmis salajasi kokkuleppeid kohalike väejuhtidega, enim teadaolev neist oli vandenõu Siraj‑ud‑Daulahi väejuhi Mir Jafari ja teiste kohalike juhtidega nagu Yar Lutuf Khan ja Rai Durlabh. Nende kokkulepete ja altkäemaksude tulemusena ei osalenud need liitlasväed Plassey lahingus Siraj‑ud‑Daulahi poolel või pidasid end tagasi. See oli määrav tegur, miks väheke arvuliselt vähem Briti vägi suutis saavutada võidu suurte lineaarsete väeüksuste üle.

Lahingu kulg

Plassey lahingus oli kolonel Robert Clive'i juhtimisel umbes 3000 briti ja liitlasvägesid, samas kui Siraj‑ud‑Daulahi juhtis palju suuremat, ent paljuski ebakorralikult organiseeritud armeed. Kuigi nawabi jõud olid arvestatavad, ei astusid Mir Jafar ja teised reetlikuks osutunud juhid lahingusse planeeritud jõulisusega. Clive kasutas nii sõjalist positsioneerimist kui ka mürgitatud strateegilist ootamist — ta otsustas oodata ja lasta ennem vaenlasel väsida, seejärel rünnati kesksetes kohtades.

Lahingu tagajärjel sai Siraj‑ud‑Daulah põgusa, kuid otsustava löögi ning ta põgenes lahinguväljalt. Briti väed said kontrolli ning kiiresti tagajärgedega manipuleerides mõju Kolkata ja laiemalt Bengali poliitikale.

Tagajärjed ja tähtsus

Plassey lahingut peetakse üheks võtmesündmuseks, mis võimaldas Euroopa koloniaalvõimudel hakata juhitud ja süstemaatiliselt kontrollima India subkontinendi alasid. Pärast lahingut paigutasid britid Mir Jafari troonile ning sõlmisid temaga lepingu, mis andis Kompaniile poliitilist ja majanduslikku mõju. See tähendas, et Britid said suurema osa kaubandustuludest ja võimu kohalike administratiivsete otsuste üle.

  • Britid kasutasid lahingu järel teenitud tulu ja kontrolli, et suurendada oma sõjalist jõudu ja poliitilist mõju piirkonnas.
  • See aitas hiljem välja tõrjuda teisi Euroopa koloniaalvõime, sealhulgas hollandlaste ja prantslaste positsioone Lõuna‑Aasias.
  • Plassey peetakse sageli märgiks Briti impeeriumi laienemisest Aasias, mille lõpptulemusena kujunes välja sajandipikkune kolonialvalitsemine, mis päädis formaalse Briti krooni võimuga 1858. aastal.

Tähtis on märkida, et otsustavad poliitilised muudatused — näiteks Kompanii õigused maksude kogumiseks (hilisemad Diwani õigused 1765. aastal) — sõnastati ja laienesid järk‑järgulise protsessi kaudu ning lõid aluse süstemaatiliseks majanduslikuks ekspluateerimiseks, administratiivseks muutuseks ja koloniaalvõimu konsolideerimiseks.

Inimlikud ja poliitilised tagajärjed kohalikul tasandil

Lahing ja sellele järgnenud poliitilised korraldused mõjutasid kohalikke eliite tähelepanuväärselt. Mir Jafar, kes sai abi ja osaliselt trooni tänu britide toetusele, muutus varsti brittide liitlaseks ent ka nende poliitilise manipulatsiooni ohvriks — ta pidi taluma Kompanii survet ja tingimusi. Hilisematel aastatel oli piirkonnas palju poliitilisi kõikumisi, võimuvahetusi ja konflikte, mis näitasid, et Briti kontroll ei tulnud ilma pideva sekkumise ja kohalikku poliitikat dikteerivate kokkulepeteta.

Plassey mõju ulatus kaugemale üksnes poliitikast: piirkondlik majandus, maksusüsteemid ja kaubanduse struktuurid ümber korraldati nii, et need teeniksid Kompanii huve, mis kandus edasi kohalike talupoegade, kaupmeeste ja aristokraatia elutingimuste muutusteni.

Kuigi lahing ise on sageli esitatud kui üks konkreetne otsustav kokkupõrge, oli selle ajalooline tähendus sügavam: see andis alguse perioodile, mil Euroopa kaubanduskompaniid muutsid endist kauplejast valitsejaks ning asutasid aluse pikaajalisemale kolonialismile India subkontinendil.

Märkused allikatele ja tõlgendustele: Plassey lahingu ja sellele järgnenud sündmuste täpne kirjeldus varieerub allikate lõikes. Mõned detailid, näiteks Calcutta musta augu sündmuse ulatus ja osapoolte motiivid, on ajaloolises kirjanduses jätkuvalt vaidlusalused ning neid tuleb vaadelda eri allikate kriitilisel võrdlemisel.