Jeanne Louise Calment (21. veebruar 1875 – 4. august 1997) oli prantsuse supersentner. Ta sündis ja veetis suure osa elust Arles'is Provence'i piirkonnas. Ametlikult on talle tõendatud vanus 122 aastat ja 164 päeva, mistõttu ta on seni kinnitatud rekordina maailma vanim inimene. Calment jäi aktiivseks väga kõrgesse eani: ta elas iseseisvalt peaaegu kuni 110. eluaastani, suhtles ja rääkis avalikult veel kuud enne surma ning oli oma kohalikus kogukonnas tuntud ja armastatud.
Varajane elu ja kohtumine van Goghi'ga
Jeanne Calment kasvas Arles'is ja pidas perekondlikult seotud äri ning käsitööd. 1888. aastal, kui ta oli 13-aastane, kohtus ta legendaarse maalikunstniku Vincent van Goghiga, kes külastas tema onu poodi lõuendite ostmiseks — see lühike kohtumine on saanud üheks tihti tsiteeritavaks epidoodiks tema pika elu loos.
Perekond ja isiklik elu
Calment abiellus ja tal oli perekond — tema lähedased eeskujud ja peresuhted mõjutasid tema igapäevaelu. Ta elas suurema osa ajast Arles'is ning pühendus kodu- ja kogukonnaelu tegevustele. Tema abikaasa ja tütar surid teda varakult, nii et Jeanne jäi viimastel aastakümnetel paljuski oma elu looja ja kohalikuks kuulsuseks.
Eluviis, tervis ja igapäevased harjumused
Jeanne Calmentil olid harjumused ja valikud, mida ta sageli ise oma pikaealisuse põhjuseks pidas: ta kasutas nahahoolduses oliiviõli, armastas šokolaadi ja vahel klaasi portveini. Paljud allikad mainivad, et ta tarvitas sigaretti väga pikalt — mõnikord tsiteeritakse, et ta suitsetas harva ja mõõdukalt kuni kõrge eani — kuid tema üldine eluviis oli suhteliselt aktiivne: näiteks sõitis ta 1975. aastal 100-aastaselt jalgrattaga.
Hilisem elu ja avalik tähelepanu
Calment elas iseseisvalt kuni peaaegu 110. eluaastani, siis kolis hooldekodu. Tema mõistuse teravust ja huumorimeelt kiideti sageli: ta tegi intervjuusid, osales dokumentaalides ja vastas ajakirjanike küsimustele. 1995. aastal, kui ta oli umbes 120-aastane, valmis temast dokumentaalfilm "120 aastat koos Jeanne Calmentiga" (dokumentaalfilmi), mis kajastas tema elu ja kohalikke mälestusi. 1990. aastatel ei kuulnud ta väga hästi, kuid säilitas üldiselt vaimse selguse ja oli huvitatud elu ja inimestega suhtlemisest.
Terviseintsidendid ja surm
Üks tuntud intsidend oli jalgrattalt kukkumine, millest tal tekkis lühiajaline amneesia — sellest taastumine õnnestus. Jeanne Calment suri Arles'is 4. augustil 1997. Surm oli seotud kõrge eaga; ametlikult registreeriti tema vanus 122 aastat ja 164 päeva.
Vanuse kinnitamine ja vaidlused
Calmenti vanuse ümber on olnud ka teaduslikku huvi ja mõningaid vaidlusi. Tema vanuse tõendamiseks on kasutatud sünni-, abielu- ja muud ametlikku dokumentatsiooni ning paljude gerontoloogide ja Guinnessi rekordite kaudu on tema vanus peetud kinnitatuks. Samas on hiljem ajaloouurimustes ja mõningates akadeemilistes artiklites käsitletud ka alternatiivseid hüpoteese ja dokumentide tõlgendusi, mis kutsuvad mõnikord esile täiendavaid küsimusi — need pole aga muutnud tema staatust laialt tunnustatud rekordipidajana.
Pärand
Jeanne Calment on saanud sümboliks pikast elust ja on jätkuvalt üks enim uuritud näiteid inimeste maksimaalse eluea võimalikkusest. Tema elulugu, kohtumine van Goghiga ja arvukad intervjuud ning dokumentaalid on teinud temast kultuurilise ja teadusliku huvi objekti maailmas, mis uurib vananemist ja pikaealisust.
Peamised faktid:
- Sündinud: 21. veebruar 1875, Arles, Prantsusmaa.
- Surma põhjused: seotud kõrge eaga — suri 4. augustil 1997 Arles'is.
- Ametlikult kinnitatud vanus: 122 aastat ja 164 päeva (kõige kauem elanud inimene, kelle vanus on laialdaselt kinnitatud).
- Tuntud episoodid: kohtumine Vincent van Goghiga 1888. aastal; rattasõit 100-aastaselt; dokumentaalfilm 1995. aastal.