Haryana: Põhja-India osariik ja selle 22 ringkonda

Avastage Haryana: Põhja-India dünaamiline osariik 22 ringkonnaga — Delhi ümbrus, Yamuna piirid, rikkalik kultuur, ajalugu ja kasvav majandus.

Haryana on 22 ringkonnaga osariik India põhjapiirkonnas ja riigi seitsmeteistkümnes kõige suurema rahvaarvuga riik. Osariik piirneb põhjas Punjabi ja Himachal Pradeshiga ning läänes ja lõunas Rajasthani osariigiga. Yamuna jõgi määrab selle idapiiri Uttarakhandi ja Uttar Pradeshiga. Haryana ümbritseb Delhit ka kolmest küljest, moodustades Delhi põhja-, lääne- ja lõunapiiri. Sellest tulenevalt kuulub suur osa Haryanast riikliku pealinna piirkonda.

Geograafia ja kliima

Haryana asub Induse tasandikul ja hõlmab peamiselt viljakaid põllumajandusmaid. Osariigi pindala on ligikaudu 44 000 km². Maastik on valdavalt lamedam ja kurnatud jõgede lasketest, idas piirneb Haryana Yamuna jõe oruga. Lõuna- ja loodeosas esineb mõnevõrra kuivemat pinnavormistust. Kliima on subtroopiline: suved on väga kuumad (mai–juuli), talved jahedamad ning monsoon toob suure osa aastasest sademehulgast.

Ajalugu ja haldus

Haryana moodustati administratiivselt 1. novembril 1966, kui see eraldati Punjabist. Pealinnana kasutatakse Chandigarhit, mis on liiduvabariigi haldusüksus ja mida jagavad Haryana ja Punjab. Osariik jaguneb 22 ringkonnaks (districts), mis on haldusalaste teenuste ja kohaliku omavalitsuse peamised üksused.

Haryana 22 ringkonda:

• Ambala
• Bhiwani
• Charkhi Dadri
• Faridabad
• Fatehabad
• Gurugram (Gurgaon)
• Hisar
• Jhajjar
• Jind
• Kaithal
• Karnal
• Kurukshetra
• Mahendragarh
• Nuh (endine Mewat)
• Palwal
• Panchkula
• Panipat
• Rewari
• Rohtak
• Sirsa
• Sonipat
• Yamunanagar

Rahvastik ja keel

Haryana on rahvarikas osariik; 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas seal umbes 25 miljonit inimest. Peamine keel on hindi koos tugevate piirkondlike murretega (nt haryanvi). Samuti leiab piirkonnas mõningast panust punjabi keelest, eriti piiriäärsetes alades. Religiooniliselt on enamik hindu, samas esinevad ka muslimitest ja teistest usugruppide kogukonnad.

Majandus

Haryana majandus baseerub tugevasti põllumajandusel, aga ka tööstusel ja teenindussektoril. Riik oli oluline osa India rohelisest revolutsioonist — peamised põllukultuurid on nisu, riis, suhkruroog ja puuvill. Piirkond on suur piimatoodangu tootja. Linnaeeskondades, eriti Gurugramis ja Faridabadis, on tugev teenindus- ja tööstussektor: infotehnoloogia, finantsteenused, autotööstus, tootmine ja logistika on olulised tööstusharud.

Kultuur ja pärand

Haryana kultuur on rikas rahvatraditsioonide poolest: piirkondlikud laulud, rahvatantsud, käsitöö ja maapiirkondade kogunemised on laialt levinud. Kurukshetra on tuntud kui mahajutuse ja hindu püha paik (seotud Mahabharata sündmustega) ning seal leidub palju ajaloolisi ja religioosseid paiku. Panipat on ajalooliselt tuntud kui mitmete oluliste lahingute toimumiskoht, mis on mõjutanud India ajalugu.

Haridus ja teadus

Haryanas asuvad mitmed tuntud õppe- ja uurimisasutused, näiteks põllumajandus- ja toiduteaduse instituudid ning ärikoolid. Riik pakub nii põhi- kui ka kõrgemat haridust ning meelitab tudengeid lähedasest Delhist ja mujalt Indiast. Uurimisasutused ja tehnilised kolledžid toetavad piirkonna majandusarengut ja põllumajandustehnoloogia innovatsiooni.

Transport ja ligipääs

Haryanat läbib tihe maantee- ja raudteevõrk, mis ühendab osariigi pealinna Delhiga ja ülejäänud Indiast. Indira Gandhi rahvusvaheline lennujaam Delhis on peamine rahvusvaheline ligipääsupunkt lähikondade elanikele. Delhi metroo ja muud kohaliku transpordi teenused ulatuvad paljudesse NCR-i kuuluvatesse Haryanase osadesse, muutes pendeldamise ja kaubaveo mugavaks.

Turism ja vaba aeg

Haryana pakub mitmesuguseid vaatamisväärsusi: ajaloolisi lahinguvälju (Panipat), religioosseid paiku (Kurukshetra), looduskaitsealasid (nt linnupargid ja rändlinnusalad), samuti mägiseid lõike nagu Morni Hills Panchkula lähedal. Piirkond on populaarne lühireiside sihtkoht Delhist puhke- ja kultuuriturismi jaoks.

Üldiselt on Haryana strateegiliselt ja majanduslikult oluline osariik Põhja-Indias: tugev põllumajanduslik baas koos kiiresti arenevate linnakeskustega ja tihe side riigi pealinnaga muudavad selle nii traditsiooniliseks kui ka kiiresti moderniseeruvaks piirkonnaks.

Otsing