Maroko jõed: täielik alfabeetiline nimekiri ja ülevaade

Avasta Maroko jõed: täielik alfabeetiline nimekiri ja põhjalik ülevaade — ideaalne teejuht reisijatele, loodushuvilistele ja uuringuteks otsijatele.

See on Maroko jõgede ja jõgede nimekiri.

Sisu:

Ülevaade Maroko jõgedest

Maroko hüdroloogia on mitmekesine: riigi põhjapoolsetes ja kesksetes piirkondades voolavad püsivad ja suhteliselt vettpidavad jõed, samas kagu- ja lõunaosas on paljud ojad ja kuivemad orud ainult hooajalise vooluga. Jõgede pikkus ja vool sõltuvad tugevalt Aafrika läänepoolse kliima tingimustest, Atlase mäestiku sademetest ning aastaaegadest. Jõgede peamised kasutusalad on:

• põllumajandus — niisutus ja viljavahetus rohumaadel;
• veevärgi ja joogivee varustamine linnades ja asulates;
• hüdroenergia — tammid ja vesiturbiinid toodavad osa riigi elektrienergiast;
• öko- ja vabaajaturism — jõeorgud, juga- ja matkapiirkonnad;
• linnastumine ja tööstus — väga suurt mõju avaldab reostus ja veekogude kasutamine inimtegevuse poolt.

Keskkond ja probleemid

Maroko jõed seisavad silmitsi mitmete keskkonnaprobleemidega: hooajaline kaduvus ja veepuudus, pinnase erosioon, liigniisutus ja põhjavee taseme langus, linnastumisega seotud reostus ning kliimamuutustest tingitud sademuste varieeruvus. Ühiskondlik ja haldussüsteem püüab neid probleeme leevendada tammide, veehoidlate ja säästva veemajanduse strateegiate abil, kuid väljakutsed püsivad eriti poolkõrbealade ümbruses.

Peamised jõed (valik)

Alljärgnevalt on toodud lühiülevaade ja näited tuntumatest Maroko jõgedest. See ei ole ammendav nimekiri, kuid sisaldab olulisemaid ja sagedamini mainitud voolusid.

• Draa (Drâa) — Maroko kõige pikem vool, mis algab Kesk-Atlase aladelt ja suubub Atlandi ookeani lähedal Lõuna-Marokos; sageli perioodiline ja väga mõjutatud kuivusest.
• Oum Er-Rbia — üks suuremaid jõesüsteeme Kesk-Marokos, tähtis põllumajanduse ja veevarustuse seisukohalt.
• Sebou — oluline põhjarannikul, suur veevool ja viljakas delta piirkonnas; tähtis transportimise ja majanduse jaoks.
• Moulouya — põhjas asuv jõgi, mis suubub Vahemere lõunaossa; oluline taimkatte ja kohaliku veevarustuse jaoks.
• Tensift — voolab Marrakech'i ja selle ümbruse lähedal; tähtis piirkondlik jõe- ja niisutussüsteem.
• Ziz — voogab Kesk- ja Kagu-Marokos, tähtis oaaside ja põllumajanduse jaoks kuivemates piirkondades.
• Bou Regreg — voolab Rabati ja Sale vahelt Atlandi ookeani; selle alamjooksul asuvad suured linnad ja sadamad.
• Oued Noun (Noun) — Lõuna-Marokos suubuv jõgi, mis on tähtis piirkondlikuks veekasutuseks.
• Oued Souss (Souss) — voolab Agadiri lähedal, oluline kohaliku majanduse ja põllumajanduse jaoks.
• Oued Laou — põhjapoolne jõgi, mis tuleneb Rif mäestikust ja suubub Vahemerre.

Alfabeetiline valik

Järgnevalt on esitatud tähtede kaupa valik tuntud Maroko jõgedest ja ojadest. Paljud jõesätted algavad araabia sõnaga Oued (vahel kirjutatud ka Wadi või Oued), mis tähendab jõe- või ojakäiku.

0–9

Numeratsiooniga nimetusi tavaliselt Marokos ei leidu.

A

• Oued Aït … (kohanimed rühmades — paljud mägisemad orud ja allikajõed kannavad kohalikke Aït-nimelisi määratlusi)

B

• Bou Regreg
• Oued Boufekrane (kohalikud väiksemad ojad)

C

Vähem tuntud rahvusvahelises kirjanduses; kasvõi mõned hõlpsasti kohalikud nimi-variantid.

D

• Draa (Drâa)
• Dades (Dadesi org ja jõgi Kesk-Atlasest)

E

• Oued El Abid

F

Vähem levinud algustähega nimed; kohalikes murretes võivad esineda variandid.

G

• Oued Guir (kagu‑Maroko)

H

Mõned väiksemad ojad ja mägijõed kannavad H‑algusega kohalikke nimesid.

I

• Imini (väiksemad mägijõed ja orud High Atlas piirkonnas)

J

Tavaliselt vähem rahvusvaheliselt tuntud jõe­nimesid algusega J.

K

• Oued Ksob (Agadiri piirkond)
• Oued Kert (kagu/ida, lähedal mäestikele)

L

• Oued Laou

M

• Moulouya
• Massa (Oued Massa)

N

• Oued Noun

O

• Oum Er-Rbia

P

Vähelevinud – paljud kohanimed algavad araabia või berberi sõnadega, mis tõlkes ei alga P‑ga.

Q

Q‑täht on araabia‑pärases romaniseerimises haruldane algustäht jõesiltidele.

R

• Rheraya (omaette oru ja jõekese nimi High Atlas piirkonnas)

S

• Sebou (Sebu)
• Souss (Oued Souss)

T

• Tensift
• Tessaout (Tessaouti oru jõgi)

U

Harv – araabia transliteratsioonis vähelevinud algustäht.

V

V‑täht napib kohalikes nimetustes.

W

W‑algusega nimetused võivad esineda transliteratsioonis (nt Wadi = Oued), kuid üldiselt kasutatakse Oued/Wadi mõlemaid kujusid.

X, Y

Vähelevinud algustähed jõe­nimedena Marokos.

Z

• Ziz

Kokkuvõte

Maroko rikas geograafia ja ajaloolised veehaldustraditsioonid teevad riigi jõgede ning ojakeste nimekirja huvitavaks ja kompleksseks. Paljud nimed esinevad eri allikates eri kirjaviisides (nt Oued/Wadi, Drâa/Draa), mistõttu võib sama jõe nimi varieeruda sõltuvalt transliteratsioonist ja keelekeskkonnast. See artikkel annab ülevaatliku ja valikulise nimekirja—täieliku ning piirkondlikult spetsiifilise nimekirja puhul on soovitatav vaadata ka kohalikke kaarte ja hüdroloogilisi allikaid.

Otsing