Maria Theresia — Püha Rooma keisrinna ja Austria ertshertsoginna

Austria Maria Theresia (13. mai 1717 – 29. november 1780) oli Habsburgide dünastia ainus naispea. Ta oli Püha Rooma keisrinna (konsort), Ungari ja Böömimaa kuninganna ning Austria ertshertsoginna. Tema troonipärimine kinnitati juba isa Karl VI poolt välja antud Pragmaatika sanktsiooniga, kuid pärimine tekitas üle-Euroopalist vastuolu ja viis vaidlusteni teiste võimsate riikidega.

Tema valitsemise ajal sai Viin (Austria pealinn) tähtsaks kunstide ja eriti muusika keskuseks. Maria Theresia toetas arhitektuuri ja kultuuri, ning kujundas Viini ümbritsevaid hertsoglikke residentsse nii, et need meenutasid prantsuse kuningakoja ning Versailles'i stiili, suurendades linna õukondlikku hiilgust. Samal ajal keskendus ta riigi poliitilisele ja halduslikule tugevdamisele, luues tõhusama bürokraatia ja valitsusaparaadi.

Valitsemise peamised sündmused ja välispoliitika

Pärast isa surma 1740. aastal nõudis Maria Theresia Habsburgide pärandit, kuid tema võimu proovile pani Austria pärimissõda ehk Suur austriapärimise sõda (1740–1748). Üks selle aja kõige tuntumaid vastaseid oli Preisi kuningas Fredrik Suur, kelle käest Austria kaotas Sileesia. Kuigi territoriaalseid kaotusi esines, jäi Maria Theresia valitsemine püsivaks ja tema järgijad jätkasid Habsburgide tugevdamist.

Sise- ja administratiivreformid

Halduse tugevdamine: Maria Theresia keskendas võimu, standardiseeris administratiivseid tavasid ja parandas ametkondade töökorraldust, et muuta riigi juhtimine tõhusamaks.
Maksusüsteem ja rahandus: ta reformis maksukogumist, püüdes suurendada riigi tulu ja vähendada erakorralisi rahastamisprobleeme, mis olid sõdade ajal eriti teravad.
Õigus- ja sotsiaalreformid: hoolimata konservatiivsest ilust hoidis ta silma peal talupoegade olukorrale – pehmendas mõningaid pärisorjuse nõudeid ja parandas talupoegade elutingimusi, kuid pärisorjuse täielikku kaotust ei tulnud tema ajal.
Haridus: tema valitsusajal pandi alus üldhariduse tugevdamisele – 1770. ja 1774. aasta reformid suunasid koolitust ja tegid algõppe kättesaadavamaks, nii et elementaarõpe muutus riiklikuks prioriteediks.
Sõjavägi ja julgeolek: Maria Theresia moderniseeris ja reorganiseeris armeed, kui vastuseks 18. sajandi järjest agressiivsemaks muutunud Euroopa poliitikale.

Kultuuriline ja perekondlik mõju

Maria Theresia oli tuntud kui pühendunud ema: tal oli 16 last, kellest mitmed said tähtsate Euroopa dünastiate kaudu poliitilisi liite. Tema pojad Joseph II ja Leopold II mängisid hiljem suurt osa Habsburgide poliitikas, üks neist sai ka Püha Rooma keisriks. Tema tütar Marie Antoinette abiellus Prantsusmaal ja sai seal kuningannaks, mis näitab Maria Theresia perekonna laialdast mõjukust Euroopas.

Religioon ja ühiskond

Maria Theresia oli isiklikult väga usklik ja katoliikliku kiriku mõju tema valitsuses oli suur. Samas rakendas ta ka riiklikku kontrolli kiriku üle ning püüdis mõningaid usuaspekte riikliku poliitika teenistusse pöörata. Tema avalikud reformid olid sageli pragmaatilised: nad üritasid ühitada konservatiivset moraali ja riigi huve modernsemate administratiivsete ja majanduslike vajadustega.

Järelmõju ja pärand

Maria Theresia valitsemine jättis Habsburgide riigile tugeva administratiivse, rahalise ja kultuurilise vundamendi. Kuigi ta ei lõhkunud absoluutset monarhilist võimu, moderniseeris ta riigi toimimist ja tõstis hariduse, tervishoiu ja infrastruktuuri tähtsust. Tema pärandina võib näha nii tugevamat keskvalitsust kui ka astmeid sotsiaalse õigluse suunas, mida arendasid edasi tema järglased, eriti Joseph II.

Maria Theresia on ajalooliselt hinnatud kui tugev ja praktiline valitseja: karmi iseloomuga ja samal ajal pühendunud pereema, kes suutis keerulises Euroopas säilitada ja uuendada Habsburgide võimu ning panna aluse modernsemale riigijuhtimisele.

Biograafia

Maria Theresia sündis 13. mail 1717 Viinis Austrias. Tema vanemad olid Püha Rooma keiser Karl VI ja Elisabeth Christine Brunswick-Wolfenbütteli. Tema isa oli teinud 1713. aasta pragmaatilise sanktsiooni, dekreedi, mis lubas naissoost valitseja, hoolimata Salici seadusest tulenevast keelust.

Maria Theresia abiellus armastuse pärast Lorraine'i hertsog Franz Stephan I-ga. Neil oli kuusteist last, kes on siinkohal nimetatud:

Austria ertshertsoginna Maria Elisabeth (1737-1740)
Austria ertshertsoginna Maria Anna (1738-1789)
Austria ertshertsoginna Maria Carolina (1740-1741)
Püha Rooma keiser Joosep II (1741-1790)
Austria ertshertsoginna Maria Christina, Tescheni hertsoginna (1742-1798)
Austria ertshertsoginna Maria Elisabeth (1743-1808)
Austria peahertsog Karl Joosep (1745-1761)
Austria ertshertsoginna Maria Amalia (1746-1804)
Püha Rooma keiser Leopold II (1747-1792)
Austria ertshertsoginna Maria Carolina (surnult sündinud 1748)
Austria ertshertsoginna Maria Johanna Gabriela (1750-1762)
Austria ertshertsoginna Maria Josepha (1751-1767)
Napoli ja Sitsiilia Austria kuninganna Maria Carolina (1752-1814)
Prantsusmaa ja Navarra kuninganna Marie Antoinette, sündinud Maria Antonia (1755-1793).
Austria peahertsog Maximilian Franciscus (1756-1801)

Maria Theresia suri 29. novembril 1780 Viinis, Austrias.

Austria Maria Theresia 1772. aastal.

Maria Theresia münt