Orhan Pamuk — Türgi kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat (sünd. 1952)
Orhan Pamuk — Türgi postmodernist ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat (sünd.1952): tema looming, auhinnad, vastuolud ja mõjukas roll kaasaegses maailmakirjanduses.
Ferit Orhan Pamuk (sündinud 7. juunil 1952 Istanbulis) on üks tuntumaid kaasaegseid Türgi kirjanikke ja 2006. aasta Nobeli preemia laureaat kirjanduses. Tema looming ühendab sageli postmodernseid võtteid, ajaloolisi motiive ja isiklikke mälestusi ning keskendub identiteedi, mälu, Istanbuliga seotud nostalgiate ning Ida ja Lääne suhte temaatikale. Tema teosed on tõlgitud kümnetesse keeltesse ja pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.
Biograafia lühiülevaade
Pamuk sündis ja kasvas Istanbulis. Ta alustas õpinguid arhitektuuriteaduskonnas, kuid hakkas peagi pühenduma kirjandusele ning avaldas oma esimesed romaanid 1980. aastate alguses. Pamuk on töötanud nii romaani- kui esseistina ning on olnud aktiivne ühiskondlike ja poliitiliste teemade kommenteerija.
Stiil ja teemad
Pamuki proosale on iseloomulikud mitmekihilised jutustamisvormid, mälestuseks, identiteediotsinguks ja ajaloo uurimiseks kasutatud võtted ning tihe seotus Istanbuli linnapildiga. Ta kombineerib traditsioonilist idamaist kultuuripärandit ja lääne kirjandustraditsiooni, mängib narratiivsete perspektiividega ning kasutab sageli metafoore ja detektiivilikke elemente.
Kuulsamad teosed
- Cevdet Bey ve Oğulları (1982) — üks varasemaid romaane, mis käsitleb perekonna ja ühiskonna muutusi.
- Sessiz Ev (1983) — perekonnalugu ja isiklik mälu.
- Beyaz Kale (The White Castle, 1985) — ajalooline ja filosoofiline romaan kohta-identiteedi teema.
- Kara Kitap (The Black Book, 1990) — linna ja eneseotsingu motiividega teos.
- Yeni Hayat (The New Life, 1994) — eksistentsiaalsed ja labürindilised teed uude elusse.
- Benim Adım Kırmızı (My Name Is Red, 1998) — romaan Osmanite miniatüüri-kunsti ja kunstniku identiteedi ümber; pälvis suurt rahvusvahelist tuntust.
- Kar (Snow, 2002) — poliitiliselt terav teos, mis käsitleb usu, poliitika ja identiteedi konflikte väikelinnas Karsis.
- İstanbul: Hatıralar ve Şehir (Istanbul: Memories and the City, 2003) — isiklik mälestusteraamat ja linnabiograafia.
- Masumiyet Müzesi (The Museum of Innocence, 2008) — romaan, millele järgnes tõeline Muuseum of Innocence Istanbuli kvartalis Çukurcuma.
Autasud ja rahvusvaheline mõju
Pamuk on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ja rahvusvahelist tunnustust. Kõige suurema tähelepanu tõi talle 12. oktoobril 2006 antud Nobeli kirjandusauhind, millega temast sai esimene Türgist pärit Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Tema tööd on mõjutanud nii kaasaegset Türgi kirjandust kui ka laiemalt läänes ja idas toimuvat diskussiooni ajaloo, mälu ja identiteedi teemadel.
Vaidlus ja kohtuprotsess
2005. aastal sattus Pamuk rahvusvahelisse tähelepanu ja ka rünnakute keskmesse pärast ühes intervjuus tehtud kommentaare Armeenia genotsiidi ja kurdide kohta, kus ta ütles: "Neil maadel tapeti kolmkümmend tuhat kurdi ja miljon armeenlast ja keegi ei julge sellest rääkida." Selle ütluse järel algatati Pamuki vastu uurimine vastavalt Türgi karistusseadustiku artiklile 301, mis käsitleb "türkluse solvamist". Ta sattus sel ajal vihakampaania ja ohuhirmu alla ning pidi mõneks ajaks riigist lahkuma. Rahvusvaheline surve — sealhulgas Amnesty Internationali ja Euroopa Parlamendi ning teiste organisatsioonide avalikud toetused — aitasid kaasa süüdistuse mahavõtule 2006. aasta alguses. Juhtum tõstatas olulisi küsimusi sõnavabaduse, ajaloo käsitluse ja loomevabaduse kohta Türgis.
Hiljem
Pärast Nobeli preemiat jätkas Pamuk aktiivset kirjutamist ja avalikku esinemist; ta osaleb kirjanikuna rahvusvahelistes aruteludes ning tema teosed jätkavad laialdast lugemist ja tõlkimist. Tema algatusel avatud Masumiyet Müzesi on muutunud nii kultuuriliseks kui turismiobjektiks, mis peegeldab autori huvi objekti, mälestuste ja narratiivi seoste vastu.
Valitud olulisemad tunnustused: Nobeli kirjandusauhind (2006) ja mitmed teised rahvusvahelised kirjanduspreemiad ning nominatsioonid. Tema looming on jätkuvalt oluline nii akadeemilises uurimuses kui ka laiemas kirjandusmaastikus.
Auhinnad
- 1979 Milliyet Pressi romaanivõistluse auhind (Türgi) romaani "Karanlık ve Işık" eest (kaasvõitja).
- 1983 Orhan Kemali romaanipreemia (Türgi) romaani "Cevdet Bey ve Oğulları" eest.
- 1984 Madarali romaanipreemia (Türgi) romaani "Sessiz Ev" eest.
- 1990 Independent Foreign Fiction Prize (Ühendkuningriik) romaani "Beyaz Kale" eest.
- 1991 Prix de la Découverte Européenne (Prantsusmaa) raamatu "Sessiz Ev : La Maison de Silence" prantsuskeelse väljaande eest.
- 1995 Prix France Culture (Prantsusmaa) romaani "Kara Kitap : Le Livre Noir" eest.
- 2002 Prix du Meilleur Livre Etranger (Prantsusmaa) romaani "Minu nimi on punane" (Mon Nom est Rouge) eest.
- 2002 Premio Grinzane Cavour (Itaalia) romaani "Minu nimi on punane" eest.
- 2003 Rahvusvaheline IMPAC Dublini kirjandusauhind (Iirimaa) romaani "Minu nimi on punane" eest.
- 2005 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia (Saksamaa)
- 2005 Prix Medicis Etranger (Prantsusmaa) romaani "Snow : La Neige" eest.
- 2006 Nobeli kirjandusauhind (Rootsi)
- 2006 Washingtoni Ülikooli väljapaistva humanisti auhind (Ameerika Ühendriigid)
Aukodoktori kraad
- Berliini Vaba Ülikool, filosoofia ja humanitaarteaduste osakond - 4. mai 2007
- 2007 Boğaziçi Ülikool, lääne keelte ja kirjanduse osakond 14. mai 2007
Küsimused ja vastused
K: Kes on Ferit Orhan Pamuk?
V: Ferit Orhan Pamuk on Türgi postmodernistlik kirjanik ja Nobeli preemia laureaat.
K: Milliseid kirjanikupreemiaid on Pamuk maailmas võitnud?
V: Pamuk on võitnud mitmeid kirjandusauhindu üle maailma, kuigi tekstis ei ole täpsustatud, milliseid.
K: Millal sai Pamuk Nobeli kirjandusauhinna?
V: Pamuk sai Nobeli kirjandusauhinna 12. oktoobril 2006. aastal.
K: Mida ütles Pamuk ühes intervjuus Armeenia genotsiidi kohta?
V: Ühes intervjuus ütles Pamuk: "Nendel maadel tapeti kolmkümmend tuhat kurdi ja miljon armeenlast ja keegi ei julge sellest rääkida."
K: Miks Pamukile 2005. aastal kriminaalsüüdistus esitati?
V: Pamukile esitati 2005. aastal kriminaalsüüdistus, kuna ta tegi ühes intervjuus märkusi Armeenia genotsiidi kohta.
K: Kas Pamuk põgenes riigist kriminaalsüüdistuse tõttu?
V: Jah, Pamuk pidi riigist põgenema vihkamiskampaania tõttu, mis tekkis tema vastu esitatud kriminaalsüüdistuste tõttu.
K: Millal langesid süüdistused Pamuki vastu?
V: Pamuki vastu esitatud süüdistused langetati 2006. aasta alguses, suuresti tänu Amnesty Internationali ja Euroopa Parlamendi rahvusvahelise liikumise mõjule.