Roger Wolcott Sperry
Roger Wolcott Sperry (20. august 1913 - 17. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide neurobioloog ja Nobeli preemia laureaat.
Ta jagas 1981. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos David Hubeli ja Torsten Wieseliga. 1989. aastal sai Sperry ka riikliku teadusmedali.
Enne Sperry eksperimente näisid mõned uurimistulemused viitavat sellele, et ajukoorepiirkonnad on suures osas omavahel asendatavad. Oma varajastes katsetes näitas Sperry, et vastupidi on tõsi: pärast varajast arengut on aju ahelad suures osas kõvasti ühendatud. See tähendab, et need on määratud kindla funktsiooniga.
Sperry töö oli seotud nn jagatud aju uuringutega. Oma Nobeli preemia saanud töös testis Sperry kümmet patsienti, kes olid läbinud operatsiooni, mille oli 1940. aastal välja töötanud William Van Wagenen, neurokirurg Rochesteris, New Yorgias.
Operatsioon, mis on mõeldud epileptikute raviks, kellel on grand mal krambid, katkestas (lõikas) corpus callosum'i, aju ala, mida kasutatakse signaalide edastamiseks parema ja vasaku ajupoolkera vahel.
Sperry ja tema kolleegid testisid neid patsiente ülesannetega, mis teadaolevalt sõltuvad konkreetsetest ajupoolkeradest, ja näitasid, et mõlemad ajupoolkerad võivad sisaldada teadvust. Tema sõnul on kumbki poolkera
tõepoolest omaette teadvussüsteem, mis tajub, mõtleb, mäletab, arutleb, tahab ja emotsioneerib, ja seda kõike iseloomulikul inimlikul tasandil, ja ... nii vasak kui ka parem poolkera võivad olla samaaegselt teadlikud erinevates, isegi üksteisele vastanduvates, paralleelselt kulgevates vaimsetes kogemustes.
- Roger Wolcott Sperry, 1974
Need uuringud aitasid oluliselt kaasa arusaamisele, kuidas iga ajupoolkera töötab.
Mõned tegevused, nagu esemete nimetamine või klotside kokku panemine, on võimalik teha ainult siis, kui kasutatakse ühte või teist ajupoolt. Tundub, et vasakpoolne ajupoolkera on tavaliselt spetsialiseerunud keeleprotsessidele ja parem poolkera domineerib visuaalse konstrueerimise ülesannetes.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Roger Wolcott Sperry?
V: Roger Wolcott Sperry oli Ameerika neurobioloog ja Nobeli preemia laureaat.
K: Millised olid enne Sperry eksperimente saadud teaduslikud tõendid?
V: Enne Sperry eksperimente näisid mõned uurimistulemused viitavat sellele, et ajukoore piirkonnad on suures osas vahetatavad.
K: Mida näitasid Sperry varased katsed?
V: Oma varajastes katsetes näitas Sperry, et pärast varajast arengut on aju ahelad suures osas kõvasti sisse programmeeritud. See tähendab, et nad on määratud kindla funktsiooniga.
K: Millise operatsiooni tüübi töötas William Van Wagenen 1940. aastal välja?
V: William Van Wageneni poolt 1940. aastal välja töötatud operatsioon oli mõeldud epileptikute raviks, kellel olid grand mal'i krambid, ja sellega lõigati (lõigati) läbi corpus callosum, aju piirkond, mida kasutatakse signaalide edastamiseks parema ja vasaku ajupoolkera vahel.
K: Kuidas Sperry näitas, et mõlemad ajupoolkerad võivad sisaldada teadvust?
V: Et näidata, et igas ajupoolkeras võib olla teadvus, testis Sperry kümmet patsienti, kellele oli tehtud see operatsioon, ülesannetega, mis teadaolevalt sõltusid konkreetsetest ajupoolkeradest.
K: Milliseid tegevusi saab teha ainult ühe või teise ajupoole kasutamisel?
V: Mõnda tegevust, näiteks esemete nimetamist või klotside teatud viisil kokku panemist, saab teha ainult siis, kui kasutatakse üht või teist ajupoolt. Tundub, et vasakpoolne ajupoolkera on tavaliselt spetsialiseerunud keeleprotsessidele ja parem poolkera domineerib visuaalse konstrueerimise ülesannetes.
