Rupert Sheldrake — inglise teadlane, morfilise resonantsi teooria autor
Alfred Rupert Sheldrake (sündinud 28. juunil 1942) on inglise kirjanik ja endine teadlane, kelle töö ning ideed on tekitanud tugevaid vastuolusid nii teadusringkondades kui laiemas avalikkuses. Aastatel 1967–1973 töötas ta Cambridge'i ülikoolis biokeemikuna ja rakubioloogina. 1974–1978 töötas ta Indias. Tema esimene ja kõige tuntum raamat "A New Science of Life" ilmus 1981. aastal ning tutvustas mõistet, mida ta nimetas "morfiliseks resonantsiks".
Morfiline resonants – millest on jutt
Sheldrake'i morfilise resonantsi teooria väidab lühidalt, et looduslikel süsteemidel (nt liigid, liikumismustrid, käitumisharjumused) on oma "morfilised väljad", mis salvestavad ja edastavad vormi- ja käitumistendentsusi läbi ajaloo. Selle järgi ei pärine kõik kujunemismustrid üksnes geenidest või kohalikest füüsikalistest põhjustest, vaid osa korduvatest vormidest ja protsessidest kandub edasi läbi morfiliste resonantside — sarnaste süsteemide varasemate vormide mõjuga. See idee üritab seletada, miks sarnased vormid ja käitumised ilmnevad iseseisvalt eri kohtades ja kuidas õppimine ja harjumused võivad laieneda kiiremini kui geneetiline mõju eeldaks.
Uuringud ja eksperimentaalsed katsed
Sheldrake on teinud rida eksperimentaalseid katseid, sealhulgas telepaatia ja loomade omanike kojujõudmise tajumise uurimist. Need katsed on leidnud teatud andmete tõlgendamisel positiivseid tulemusi, kuid paljud neist töödest on avaldatud väljaspool peavoolu ajakirju ning nende meetodid ja statistiline tugevus on teadlaste seas laialdaselt vaidlustatud. Kritiseerijad toovad välja puudused kontrollides, korrelatsioonide liigtõlgendamise ja korduskatsete ebaõnnestumise.
Kriitika ja vastuvõtt
Morfiline resonants on jäänud valdavalt vastuoluliseks ja seda ei ole teadusliku konsensuse tasemel aktsepteeritud. Paljud bioloogid ja teised teadlased kritiseerivad ideed selle vähese empiirilise toe ja selgete mehhanismide puudumise eest ning liigse sarnasuse tõttu pseudo- või alternatiivteadusega. Näiteks kirjutas 2009. aastal Adam Rutherford, teadusajakirja Nature peatoimetaja asetäitja, Guardianis temast ja tema raamatust "A New Science of Life" kommentaari, milles ta soovitas: "Ärge lugege seda raamatut, see teeb teid rumalamaks".
Sheldrake tõi oma ideed laiemale publikule ka hiljem, pidades 2013. aastal TEDx-ettekande oma raamatust "The Science Delusion". See ettekanne osutus vastuoluliseks ja TED otsustas selle oma ametlikust kanalist mitte levitada, mille tõttu tõstatati arutelu sõnavabaduse ja teadusliku korrektuuri piiride üle.
Peamised teosed
- A New Science of Life (1981) – morfilise resonantsi idee põhitekst.
- The Presence of the Past (1988) – arutlusi mälestuse ja kujunemise mõjust looduses.
- Seven Experiments That Could Change the World (1994) – oletatavad katselised kontrollid ideede uurimiseks.
- The Science Delusion (UK) / Science Set Free (US) (2012) – kriitika tänapäeva teaduse piirangute ja eelduste kohta.
Isiklik elu ja pärand
Sheldrake'i tööd on tekitanud püsiva huvi alternatiivsete teaduslike seletuste vastu ning leidnud järgijaid ka väljaspool akadeemilist maailma. Samas on tema teooriad peavoolu teadlaste seas jätkuvalt vastuolulised ja laialdase kriitika all. Ta on anglikaani ja on abielus Jill Purce'iga, kelle huvid on seotud hääle ja ettekannepraktikatega.
