Satyajit Ray (1921–1992) — India filmirežissöör ja Apu-triloogia looja

Satyajit Ray (Shottojit Rae) (2. mai 1921 – 23. aprill 1992) oli bengali päritolu India filmirežissöör ja mitmekülgne kunstnik. Paljud peavad teda üheks 20. sajandi suurimaks filmitegijaks. Ta sündis Kolkata'sse silmapaistvasse perekonda, kus olid tuntud nii tema isa Sukumar Ray kui ka vanaisa Upendrakishore Ray Chowdhury — mõlemad olid kirjanduse ja trükikunsti valdkonnas kõrgelt hinnatud. Ray õppis Presidency College'is ja seejärel Santiniketanis (Visva-Bharati ülikoolis). Enne filmikarjääri algust töötas ta reklaamikunstnikuna ja graafilise disainerina ning kujundas ajalehti, raamatuid ja plakateid.

Varajane huvi filmide vastu ja mõjud

Ray huvitus filmitegemisest pärast kohtumist prantsuse filmirežissööri Jean Renoiriga ning pärast seda, kui ta nägi Londoni-visiidi ajal itaalia neorealistlikku filmi "Jalgrattaröövlid" ("Bicycle Thieves"). Need kogemused ja filmiesteetika suunasid ta otsima realistlikku ning inimlikku lähenemist jutustamisse, kus olulisel kohal on väikeste inimeste argielu ja detailsed vaatlused.

Filmikarjäär ja Apu-triloogia

Ray lavastas kokku 37 filmi, hulgas mängufilme, dokumentaalfilme ja lühifilme. Tema esimene mängufilm "Pather Panchali" (1955) tõi rahvusvahelise läbimurde: film pälvis mitmeid auhindu ja äratas laialdast tähelepanu, sealhulgas tunnustust Cannes'i filmifestivalil. See teos, koos järgedega Aparajito ja Apur Sansar, moodustab maailma kinos kuulsaks saanud Apu-triloogia, mis põhineb kirjanik Bibhutibhushan Bandopadhyayi romaanidel ja jälgib ühe poisi kasvamist vaesest Bengali maapiirkonnast kuni täiskasvanueani.

Mitmekülgsus loomingus

Ray ei piirdunud režissööritööga: ta kirjutas stsenaariumi, osales casting'us, kujundas paljude filmide helitausta ja muusikamuusika, juhtis operaatoritööd, kunstilist lavastust ja montaaži ning kavandas tiitrid ja reklaammaterjale. Ta töötas tihedalt koos oma püsikoostööpartnerite — näiteks operaator Subrata Mitra —ga, kelle tehnilised lahendused (nt nn bounce lighting) aitasid Ray pildikeele loomisel. Lisaks oli Ray tuntud ka kui ilukirjanik ja lastekirjanduse looja: tema detektiivjutud Feluda ja ulmekangelane Professor Shonku on populaarsed Bengali lugejate seas. Ta oli ka kirjastaja, illustraator, graafiline disainer ja filmikriitik, kes kirjutas filmi- ja kultuuriteemalisi esseesid.

Stiil ja mõju

Ray stiil iseloomustus inimlikkuse ja lihtsuse rõhutamisega: tema filmides on tähelepanelik vaatluspõhine jutustamine, loomulikud näitlejatööd, esteetiliselt läbimõeldud kaadrid ning huvi igapäevase elu ja väikeste detailide vastu. Tema taust graafikas ja kunstis kandus üle lavastuse kompositsioonidesse ning piltikeelde. Ray mõjutas tugevalt nii India kui ka rahvusvahelist kino, olles eeskujuks nii auteur-filmisuundadele kui realislikule jutustamisele.

Auhinnad ja pärand

Ray sai oma karjääri jooksul palju rahvusvahelisi ja kodumaiseid tunnustusi. 1992. aastal pälvis ta eluajal kõrge tunnustuse ja talle anti Oscari auhinna eriauhind (Honorary Award) tema panuse eest maailma kinosse. Tema filmid jäävad oluliseks osaks filmiõpetusest ja kinokultuurist ning tema raamatud, illustratsioonid ja graafilised tööd elavad edasi uute põlvkondade seas.

Satyajit Ray pärand seisneb eelkõige tema võimes ühendada sügav inimsuhete mõistmine ning kõrge kunstiline vorm — tulemuseks on filmid ja teosed, mis kõnetavad inimesi eri kultuuridest ja eri ajastutel.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Satyajit Ray?

K: Kus ta sündis?

K: Mida ta õppis?

K: Kuidas tekkis tal huvi filmitegemise vastu?

K: Mitu filmi ta lavastas?

K: Milline on tema kõige kuulsam töö?

K: Milliseid auhindu ta võitis?

Otsing