Tom Kibble

Sir Thomas Walter Bannerman "Tom" Kibble (23. detsember 1932 - 2. juuni 2016) oli Briti teoreetiline füüsik, Londoni Imperial College'i Blackett Laboratory vanemteadur ja Imperial College'i teoreetilise füüsika professor. Ta nimetati 2014. aasta sünnipäeval füüsika teenete eest rüütliks.

Tema uurimisvaldkonda kuulus kvantväljateooria (elementaarosakeste kvantteooria) ning kõrgeenergiaosakeste füüsika ja kosmoloogia (füüsikalise universumi uurimine) vahelised seosed. Ta on tuntud kui üks esimesi, kes kirjeldas Higgsi mehhanismi (mis seletab, kuidas mõned, kuid mitte kõik elementaarosakesed omavad massi), ja tema uurimused topoloogiliste defektide (umbes - punktid, jooned või pinnad ruumis, kus on hüpe) kohta. Alates 1950. aastatest oli ta mures tuumarelvastumise pärast ja alates 1970. aastast võttis juhtrolli teadlase sotsiaalse vastutuse edendamisel.

Varajane elu ja haridus

Kibble sündis Indias Madrasis ja oli India meditsiiniteenistuse ohvitseri William Bannermani ja kirjanik Helen Bannermani pojapoeg. Ta omandas hariduse Madrasis Doveton Corrie koolis ja seejärel Šotimaal Edinburghis Melville College'is ja Edinburghi ülikoolis. Ta lõpetas Edinburghi Ülikooli 1955. aastal bakalaureusekraadiga, 1956. aastal magistrikraadiga ja 1958. aastal doktorikraadiga. Kibble oli abielus Anne Allaniga 1957. aastast kuni tema surmani 2005. aastal. Neil oli kolm last.

Karjäär

Kibble tegeles sümmeetria purunemisega (lihtne näide - mäe otsas olev pall võib veereda alla mis tahes suunas), faasisiiretega (lihtne näide - vesi muutub jääks, kui see jäätub) ja topoloogiliste defektidega (ligikaudselt - punktid, jooned või pinnad ruumis, kus esineb hüpe).

Ta on enim tuntud oma kaasavastuse poolest Higgsi mehhanismi (mis seletab, kuidas mõned, kuid mitte kõik elementaarosakesed omavad massi) ja Higgsi bosoni (Higgsi mehhanismi jaoks keskne massiivne osakese) ennustamise poolest koos Gerald Guralniku ja C. R. Hageniga (GHK). Physical Review Letters'i 50. aastapäeva tähistamise raames tunnustas ajakiri seda avastust kui üht PRL-i ajaloo verstapostitust. Selle avastuse eest pälvis prof Kibble Ameerika Füüsikaühingu 2010. aasta J. J. Sakurai auhinna teoreetilise osakestefüüsika eest. Ehkki GHK-d peetakse laialdaselt kõige täielikumate Higgsi teooriat käsitlevate varajaste tööde autoriks, ei olnud ta vastuoluliselt kaasatud 2013. aasta Nobeli füüsikapreemia saajate hulka. 2014. aastal väljendas Nobeli preemia laureaat Peter Higgs pettumust, et Kibble'i ei valitud jagama Nobeli preemiat koos François Englert'i ja temaga.

Kibble oli teerajaja topoloogiliste defektide tekkimise uurimisel universumi eksistentsi väga varajastel aegadel. Mõjukat mudelit defektide tekkimisest teatud tüüpi faasisiirde korral tuntakse Kibble-Zureki mehhanismina. Tema töö kosmiliste stringide (kosmilise skaala ruumidefektide joontehnoloogia) kohta tõi selle idee sisse tänapäeva kosmoloogiasse.

Ta oli üks kahest kaasjuhist Euroopa Teadusfondi (ESF) rahastatud kosmoloogia laboratooriumi (COSLAB) uurimisprogrammis, mis kestis aastatel 2001-2005. Varem oli ta ESFi võrgustiku TOPDEF (Topological Defects in Particle Physics, Condensed Matter & Cosmology) koordinaator. Nende programmide raames uuriti analoogiaid topoloogiliste defektide vahel varajases universumis ja sarnaste struktuursete defektide vahel vedelikes ja tahketes kehades, mida saab uurida laboris. (Lihtsa näitena labori topoloogiliste defektide võrgustiku kohta võib tuua paljude väikeste, valesti paigutatud kristalliitide vahelised piirid metallis).

1966. aastal avaldas Kibble õpiku "Klassikaline mehaanika", mis on endiselt trükis (seisuga 2016), nüüd juba 5. väljaanne ja mille kaasautoriks on Frank Berkshire.

Tunnustamine

Kibble oli Kuningliku Seltsi (1980), Füüsika Instituudi (1991) ja Londoni Imperial College'i (2009) liige. Ta oli ka Ameerika Füüsikaühingu (1958), Euroopa Füüsikaühingu (1975) ja Academia Europaea (2000) liige. 2008. aastal nimetas Ameerika Füüsikaühing Kibble'i silmapaistvaks referendiks.

Lisaks Sakurai auhinnale on Kibble'ile omistatud Kuningliku Seltsi Hughes'i medal (1981), Füüsika Instituudi Rutherfordi (1984) ja Guthrie medalid (1993), Diraci medal (2013), Albert Einsteini medal (2014) ja Edinburghi Kuningliku Seltsi kuninglik medal (2014). Ta sai 1998. aasta sünnipäeva aumärgi ja 2014. aasta sünnipäeva aumärgi rüütliks füüsika teenete eest.

Teadlaste sotsiaalne vastutus

1950ndatel ja 1960ndatel hakkas Kibble muretsema tuumarelvastumise pärast ning alates 1970. aastast võttis ta juhtrolli mitmes organisatsioonis, mis edendasid teadlase sotsiaalset vastutust. Ajavahemikul 1970-1977 oli ta Briti Teaduse Sotsiaalse Vastutuse Ühingu (British Society for Social Responsibility in Science) riikliku komitee liige, seejärel varahoidja, seejärel esimees; alates 1976. aastast oli ta Science and Society Trusti usaldusisik; aastatel 1981-1991 oli ta Scientists against Nuclear Arms riikliku koordineerimiskomitee liige, seejärel aseesimees, seejärel esimees; ta oli Scientists for Global Responsibilityi sponsor; ning alates 1988. aastast oli ta Martin Ryle Trusti esimees ja hiljem usaldusisik. Ta oli 1988. aastal Imperial College'is toimunud teise rahvusvahelise teadlaste kongressi korralduskomitee esimees ja selle protokollide kaastoimetaja.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Sir Thomas Walter Bannerman Kibble?

V: Sir Thomas Walter Bannerman "Tom" Kibble oli Briti teoreetiline füüsik, kes oli Londoni Imperial College'i Blacketti laboratooriumi vanemteadur ja ühtlasi Imperial College'i teoreetilise füüsika professor.

Küsimus: Millal sündis ja millal suri Sir Thomas Walter Bannerman Kibble?

V: Sir Thomas Walter Bannerman Kibble sündis 23. detsembril 1932. aastal ja ta suri 2. juunil 2016. aastal.

K: Millised olid Sir Thomas Walter Bannerman Kibble'i teaduslikud huvid?

V: Sir Thomas Walter Bannerman Kibble'i teadushuvid olid kvantväljateooria ning kõrgeenergiaosakeste füüsika ja kosmoloogia vahelised seosed.

K: Mis on Higgsi mehhanism?

V: Higgsi mehhanism on seletus sellele, kuidas mõnedel elementaarosakestel on mass, kuid mitte kõigil.

K: Mida tähendavad topoloogilised defektid?

V: Topoloogilised defektid viitavad punktidele, joontele või pindadele ruumis, kus esineb hüpe.

K: Millal ja miks löödi Sir Thomas Walter Bannerman Kibble rüütliks?

V: Sir Thomas Walter Bannerman Kibble löödi rüütliks 2014. aasta sünnipäeval füüsika teenete eest.

K: Milline sotsiaalne probleem puudutas Sir Thomas Walter Bannerman Kibblet ja mida ta selle nimel tegi?

V: Sir Thomas Walter Bannerman Kibble oli mures tuumarelvastumise pärast ja võttis alates 1970. aastast juhtrolli teadlase sotsiaalse vastutuse edendamisel.