Toni Morrison (sündinud Chloe Ardelia Wofford; 18. veebruar 1931 – 5. august 2019) oli afroameerika kirjanik, toimetaja ja ühiskondlik mõtleja. Ta kasutas oma loomingus rikkalikku ja lüürilist keelt, et käsitleda mustanahaliste ameeriklaste kogemust, orjuse pärandit, mälu, identiteeti ja naiste elu. Morrison kasvas üles töölisperekonnas ning tema teosed kujunesid kiiresti üheks olulisemaks panuseks kaasaegsesse Ameerika kirjandusse.
Elulugu ja karjäär
Morrison sündis ja kasvas Ohio osariigis ning õppis Howardi ülikoolis ja Cornellis. Pärast õpinguid töötas ta aastakümneid toimetajana, muu hulgas Random House'is, kus ta aitas tõsta esile ja avaldada paljude mustanahaliste autorite hääli. Hiljem oli ta professor ja külalislektor mitmetes ülikoolides ning pühendus ka kirjalikule loometele.
Teemad ja kirjutamisstiil
Morrisoni proosa on tuntud oma poeetilise keele, sügava ajaloolise tausta ja mitmekihiliste tegelaskujude poolest. Ta uuris, kuidas rass ja sotsiaalne ebavõrdsus mõjutavad isiklikku ja kollektiivset mälu, ning pühendus eriti naiste vaatenurkadele. Tema looming ühendab realistlikke ja müütilisi elemente ning kasutab tihti suulise pärimuse ja perekonna loodude motiive.
Olulisemad teosed
Morrisoni olulisimate romaanide hulka kuuluvad The Bluest Eye (1970), Sula (1973), Song of Solomon (1977), Tar Baby (1981), Beloved (1987), Jazz (1992), Paradise (1997) ja hilisemad romaanid nagu Love (2003), A Mercy (2008), Home (2012) ja God Help the Child (2015). Tema debüütromaan The Bluest Eye räägib tüdrukust, kes püüab toime tulla rassipõhise enesevaatuse ja vägivalla tagajärgedega. Romaan Beloved uurib orjuse traumasid ja emalikku armastust ning põhineb osaliselt tõestisündinud loo motiividel; selle eest pälvis ta laialdast tunnustust ja romaanist valmis 1998. aastal ka film, milles mängis Oprah Winfrey.
Autasud ja mõju
Toni Morrison sai karjääri jooksul hulgaliselt auhindu ja tunnustust. Tema romaan Beloved tõi talle 1988. aastal Pulitzeri kirjanduspreemia; 1993. aastal pälvis ta Nobeli kirjanduspreemia, olles üks väheseid mustanahalisi autoreid, kes selle tunnustuse on saanud. Ta oli kultuuriliselt mõjukas ja tema kirjutised on mõjutanud nii kirjandusuuendust, akadeemilist mõtlemist kui ka avalikku diskussiooni rassist ja ajaloolisest õiglusest. 2012. aastal autasustati teda ka Ameerika Ühendriikide Presidendi vabadusmedaliga.
Pärand
Morrisoni looming on jätnud püsiva jälje Ameerika ja maailma kirjandusse. Tema teosed loevad identiteedi, mälu ning õiguse ja traagika temaatikat nii laias kui isiklikus plaanis ning on jätkuvalt õppekavades ja avalikus keskustelus. Tema töö toetas ja populariseeris mustanahaliste autorite hääli ning aitas laiendada, kuidas kirjandus suudab rääkida mineviku ja kogukonna lugusid.
Morrison suri 5. augustil 2019 New Yorgis, Bronxis asuvas haiglas, kopsupõletikust põhjustatud tüsistustesse 88-aastaselt. Tema looming ja mõju elavad edasi nii lugejate kui ka uusi hääli toetavate autorite kaudu.