Uus-Kaledoonia 2020. aasta iseseisvusreferendum: tulemused ja taust
Uus-Kaledoonia 2020 iseseisvusreferendum: detailne ülevaade tulemustest, valimisaktiivsusest ja poliitilisest taustast — miks iseseisvus lükati tagasi.
Uus-Kaledoonias toimus 4. oktoobril 2020 iseseisvusreferendum. Iseseisvumine lükati tagasi: 53,26% valijatest hääletasid „ei“ iseseisvusele. Valimisaktiivsus oli kõrge, umbes 85,64%.
Taust
Uus-Kaledoonia eraldi staatuse ja tuleviku üle otsustamine toimus Nouméa kokkuleppe raames, mis sõlmiti 1998. aastal ja mis andis aluse järjestikuste referendumite korraldamiseks. Kokku lubab kokkulepe korraldada kuni kolm iseseisvusreferendumi hääletust, juhul kui üks kolmandik Uus-Kaledoonia kongressi liikmetest taotleb uut hääletust. Esimene referendum peeti 2018. aasta novembris, kus iseseisvuse ettepanek lükati tagasi ligikaudu 57–43% suhtega.
Poliitiline maastik ja osalised
Poliitiline jagunemine Uus-Kaledoonias on traditsiooniliselt olnud kaheksahelaline: iseseisvuse poolel seisab peamiselt Kanaki rahvuslik liikumine, kuhu kuulub näiteks FLNKS (Kanaki ja Sotsialistlik Rahvuslik Vabastusrinne) ja teised pro-independentsed jõud. Ent tugevat vastuseisu iseseisvumisele väljendavad enamasti prantsusmeelsed ja mõõdukad rühmitused nagu Kaledoonia Liit ja koalitsioonid, mida on nimetatud ka näiteks „Tulevik usaldusega“ (Avenir en Confiance) või „Caledonie Ensemble“. 2019. aastal taotlesid Uus-Kaledoonia kongressi eri poliitiliste rühmituste liikmed uue referendumi korraldamist vastavalt Nouméa kokkuleppele.
Kaasaegsed probleemid ja hääletuse eripärad
Enne ja ajal 2020. aasta referendumi toimumist olid olulised tõstatatud teemad hääleõiguse piirangud (eriline valijaabiloend, mis kinnitab, kes on õigustatud hääletama vastavalt kokkuleppele), etnilised ja sotsiaal-majanduslikud lõhed ning COVID-19 pandeemia, mis mõjutas kampaaniat ning avalikku diskussiooni. Mõned Kanaki juhid väljendasid muret, et pandeemia ajal toimuv hääletus muudab vastaspoolega võrdse kampaanimisvõimaluse raskemaks; samas oli osaluse määr kõrge.
Tulemuste tähendus ja tagajärjed
2020. aasta tulemused kinnitasid, et valijaskond jäi jagunenuiks, kuid praegune staatus kui Prantsusmaa ülemereterritoorium püsis. Iseseisvuse taha seisvate juhtide jaoks ei olnud tulemus soovitud, kuid paljud neist jätkasid poliitilist ja dialoogisuunalist tegevust. Prantsuse valitsus tunnustas tulemusi ning rõhutas vajadust jätkata rahumeelset poliitilist protsessi ja sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamist Uus-Kaledoonias.
Kuigi Nouméa kokkulepe algselt nägi ette referendumeid 2018., 2020. ja 2022. aastal, viidi edasiarutelude ja poliitiliste otsuste tulemusena kolmas rahvahääletus lõpuks läbi hiljem (2021. aasta lõpus). See järjekordne hääletus tekitas omakorda uusi arutelusid osaluse, legitimaalsuse ja edasise poliitilise protsessi üle.
Kokkuvõte
- Kuupäev: 4. oktoober 2020
- Tulemus: Iseseisvus tagasi lükatud (53,26% „ei“)
- Osalus: 85,64%
- Põhiteemad: Nouméa kokkulepe, valijaabiloend, etnilised lõhed ja COVID-19 mõju kampaaniale
- Järgmised sammud: jätkuv poliitiline dialoog ja võimalus veel ühe või kahe referendumi korraldamiseks kokkuleppe piirides