Alojz Benac
Alojz Benac (Plehan, Derventa, 20. oktoober 1914 - Sarajevo, 6. märts 1992) oli Bosnia-Hertsegoviina arheoloog ja ajaloolane.
Ta töötas aastatel 1947-1967 Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseumis (1957-1967 direktori ametikohal). Seejärel lahkus ta, et asuda Sarajevo ülikooli filosoofiateaduskonna arheoloogia ja muinasajaloo professoriks (1968-78). Hiljem sai temast Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia (ANUBiH) raames tegutseva Balkani Uuringute Keskuse asutaja ja esimene direktor, mille peasekretär oli ta 1971-1977 ja president 1977-1981.
Benac keskendus oma uurimistöös Lääne-Balkani eelajaloole ning viis läbi mitmeid süstemaatilisi arheoloogilisi kaevamisi, sealhulgas Arnautovići (Visoko), Crvena Stijena (Montenegro), Hrustovača Hrustovo (Sanski Most), Obre I ja II (Kakanj), Zecovi (Prijedor), Zelena Pećina Blagaj (Mostar) ja muudes paikades.
Seotud leheküljed
- Teadlaste nimekiri
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Alojz Benac?
V: Alojz Benac oli Bosnia ja Hertsegoviina arheoloog ja ajaloolane.
K: Kus ta töötas aastatel 1947-1967?
V: Ta töötas aastatel 1947-1967 Bosnia ja Hertsegoviina riiklikus muuseumis.
K: Milline oli Benaci roll Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseumis?
V: Ta töötas Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseumi direktorina aastatel 1957-1967.
K: Kus võttis Benac vastu arheoloogia ja muinasajaloo professuuri?
V: Benac võttis vastu arheoloogia ja muinasajaloo professuuri Sarajevo ülikooli filosoofiateaduskonnas.
K: Millal sai Benacist Balkani Uuringute Keskuse asutaja ja esimene direktor?
V: Benacist sai Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia (ANUBiH) Balkani Uuringute Keskuse asutaja ja esimene direktor.
K: Milline oli Benac'i teadustöö fookus?
V: Benac keskendus oma teadustööga Lääne-Balkani riikide eelajaloole.
K: Millistel aladel tegi Benac arvukalt süstemaatilisi arheoloogilisi kaevamisi?
V: Benac viis läbi arvukalt süstemaatilisi arheoloogilisi kaevamisi muu hulgas Arnautovići (Visoko), Crvena Stijena (Montenegro), Hrustovača Hrustovo (Sanski Most), Obre I ja II (Kakanj), Zecovi (Prijedor), Zelena Pećina Blagaj (Mostar) ja muudel aladel.
