Córdoba, Argentina
Córdoba on linn Argentina keskosas, umbes 700 km kaugusel Buenos Airesest. See on Córdoba provintsi pealinn. 2006. aasta seisuga elab Córdobas üle 1 300 000 elaniku, mis teeb sellest Argentina suuruselt teise linna.
Cordoba, mõnikord lühendatult Cba, on samanimelise provintsi pealinn ja Buenos Airesest Argentina kõige suurema rahvaarvuga linn. Sellest tulenevalt on see oluline kultuuri-, majandus-, finants- ja meelelahutuskeskus. Cordobat nimetatakse ka La Docta ja kellade linnaks.
See asub riigi keskosas, Suquía jõe mõlemal kaldal. See on ainus departemangu pealinna omavalitsusüksus. Kommunaalse osaluse keskused, mis detsentraliseeritud on halduslikult jagatud üheteistkümneks. Provintsi rahvaloenduse 2008 kehtestatud elanikkonna 1.309.536 elanikud, mis näitab, et sama kasvab määr väheneb.
Kujundatud 24 km pikkune ruut, mille kogupindala on 576 km². Piirneb põhjas Kolumbuse osakonnaga; idas Kolumbuse (Suquía jõest põhja pool) osakonnaga ja Santa Maria osakonnaga (Suquía jõest lõuna pool); lõunas Santa María osakonnaga ja läänes Santa Maria osakonnaga (Suquía jõest lõuna pool) ja kolon (Suquía jõest põhja pool) osakonnaga.
Córdoba asutas 6. juulil 1573. aastal Sevilla Jerome Luis Cabrera, kes oli hispaanlaste varjupaik, kus põliselanikud said vabalt liikuda ja kaubelda. Linn kuulutati ajutine pealinn kahel korral, esimene 1806 (nagu pealinnaks Viceroyalty of the Río de la Plata ajal inglise sissetungid), ja siis klõpsake 1955 sündmuste ajal revolutsiooni vabaduse. See on suuruselt teine alates algusest kiirguse metropoli töösturid.
Suur osa ühistranspordisüsteemist (päevasel ajal on rohkem kui 700 ühikut) töötab 24 tundi, nagu ka haiglate valvurid.
Cordoba on oluline kultuuriline, vastuvõttev tehas ülikoolide üliõpilastele kogu riigis ja maailmas. [ 10 ] teie ülikool on esimene, mis on asutatud Argentinas ja vanim neljas Ameerikas, asutati 1613. aastal. Seda peetakse üheks kõige olulisemaks mandril. On üle saja tuhande üliõpilase.
Linnal on olulised ajaloolised, kultuurilised ja turismipunktid. Cañada de Córdoba See on osaline kanaliseerimine oja, mis läbib linna lõunast põhja. Córdoba kaar on oluline sümbol kagus, hoiulevõtmine marsruudil 9 riiklik. Aastal 2000 UNESCO kuulutas Apple jesuiitide pärandi ja Ameerika kultuuripealinnaks sel aastal nimetati 2006. aastal.
Selle siluett on pigem madalad hooned (11-18 korrust), kuid New Córdoba linnaosades on tihedus suur. Kõrgeim hoone on 30-korruseline Tower Angela.
Cordoba majandus tugineb suuresti kaubandussektoris (57 protsenti ettevõtetest), teenuste (31%) ja tööstuse (11%), kuigi seoses selle viimase sektori on oluline selgitada, et kuigi ettevõtete arv ei ole nii oluline kui kaubandussektoris, selle kaal majanduses on. Primaarsektor, mis on endiselt madal võrreldes ülejäänud provintsiga, on oma koht rohelises vööndis, linnapiirkonna äärealal. [ 12 ] 2007. aastal oli geograafiline kogutoodang 10 939 049 000 dollarit (1993. aasta ostujõu parteil), mis moodustab ligikaudu 3,65 protsenti riigi sisemajanduse kogutoodangust.
Córdoba peamised puudujäägid hõlmavad vaeste linnaosade elanike sotsiaalset kaasamist (hariduse kaudu) ja villade viletsust. Linnade poolel on üks peamisi probleeme süsteemi määratleda, mis on ülekoormatud ja jõuab ainult 50,3 protsenti elanikkonnast, mis on riigi suuremate linnade seas madalaim väärtus.
See toimus Córdoba tehtud ajaloolise tähtsusega. See oli 1918. aasta ülikoolireformi, 1930. aasta industrialiseerimise, 1955. aasta revolutsioonilise vabaduse ja 1969. aasta Cordobazo keskus.
Küsimused ja vastused
K: Kui suur on Córdoba rahvaarv?
V: 2006. aasta seisuga elab Córdobas üle 1 300 000 elaniku, mis teeb sellest Argentina suuruselt teise linna.
K: Kuidas Córdoba mõnikord nimetatakse?
V: Córdobat nimetatakse mõnikord La Docta ja kellade linnaks.
K: Kui suur on Córdoba pindalalt?
V: Kujuline ruut 24 km pikkuse küljega, kokku 576 km² suurune pindala.
K: Millal Córdoba asutati?
V: Córdoba asutas 6. juulil 1573. aastal Sevilla jeromen Luis Cabrera.
K: Millised on mõned olulised majandussektorid Córdobas?
V: Córdoba majandus tugineb suuresti kaubandussektorile (57% ettevõtetest), teenustele (31%) ja tööstusele (11%).
K: Millised on mõned peamised puudujäägid, mis on Cordobas olemas?
V: Córdoba suuremate puudujääkide hulka kuuluvad vaeste linnaosade elanike sotsiaalne kaasamine (hariduse kaudu) ja villade viletsus. Linnade poolel on üks peamisi probleeme süsteemi määratleda, mis on ülekoormatud ja jõuab ainult 50,3 protsenti elanikkonnast, väärtus madalaim vahel suuremate linnade riigis.
K: Millised olulised sündmused on toimunud Cordoba ajaloos?
V: Olulised sündmused, mis on toimunud Cordobani ajaloos, on ülikoolireform 1918. aastal, industrialiseerimine 1930. aastatel, revolutsiooniline vabadus 1955. aastal ja Cordobazo 1969. aastal.
