Córdoba (Argentina) — provintsi pealinn, ülikoolide ja kultuuri keskus

Córdoba on linn Argentina keskosas, umbes 700 km kaugusel Buenos Airesest. See on Córdoba provintsi pealinn. 2006. aasta andmetel elas Córdobas üle 1 300 000 inimese, mis teeb sellest Argentina suuruselt teise linna pärast Buenos Airese autonoomset linna.

Ajalugu ja asutamine

Córdoba asutati 6. juulil 1573 hispaanlase Jerónimo Luis de Cabrera poolt, kes oli pärit Sevillast. Linn kasvas kiiresti kohtumis- ja kauplemiskohana ning sai olulise koloniaalse administratiivse ja religioosse keskuse staatuses. Córdoba on läbi ajaloo olnud mitmete poliitiliste ja sotsiaalsete liikumiste keskpunkt: siin leidis aset 1918. aasta ülikoolireform, 1930. aastatel toimunud industrialiseerumise laineid, 1955. aasta sündmused (Revolución Libertadora) ning 1969. aasta Cordobazo – mahajäetud ja sümboolse tähtsusega töö- ja tudengimeeleavaldused.

Asend ja haldus

Linn asub riigi keskosas, Suquía jõe (tuntud ka kui Río Primero) mõlemal kalda. Córdoba moodustab Capital departamendi keskuse ning on selle ainus munitsipaalüksus. Linnapiirkond on ligikaudu 24 km x 24 km suurune, pindalaga umbes 576 km². Ümbruse haldusjaotused hõlmavad provintsi teisi osakondi, peamiselt Colóni ja Santa María osakondi.

Linnaplaan ja infrastruktuur

Linna keskus on segatud madalate kuni keskmise kõrgusega hoonetega (tavaliselt 11–18 korrust), kuid New Córdoba ja teised kasvavad linnaosad on tihedama kõrghooneehitusega; kõrgeim hoone on umbes 30-korruseline Torre Ángela. Cañada de Córdoba on lahtine kanaliilaadne oja, mis läbib linna lõunast põhja ja on oluline linna maastiku element.

Ühistranspordivõrk on ulatuslik: päevase tipptunni bussiväravus hõlmab üle 700 sõiduki ja mitmed liinid pakuvad teenust ka öösel. Tervishoiuasutused ja paljud haiglad töötavad 24 tundi ööpäevas.

Haridus ja kultuur

Córdoba on suur üliõpilas- ja akadeemiline keskus. Linnas asub Universidad Nacional de Córdoba, mis asutati 1613. aastal – see on vanim ülikool Argentinast ning üks vanimaid Ameerikates. Ülikool ja seotud õppeasutused meelitavad linnadesse ja provintsist tuhandeid tudengeid; õpilaste arv ületab saja tuhande piiri, mis annab linnale noorusliku ja kultuurirohke õhustiku.

Linnal on mitmeid ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi, sealhulgas jesuiitide blokk koos estancias’itega, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandisse (kuulutatud 2000. aastal). Córdoba valiti 2006. aastal Ameerika kultuuripealinnaks, mis rõhutas linna tähtsust kultuuri- ja hariduselus.

Majandus

Córdoba majandus põhineb peamiselt kaubandusel, teenustel ja tööstusel. Ettevõtete ja töökohtade jaotuses domineerib kaubandus (ligikaudu 57% ettevõtetest), teenused moodustavad cirka 31% ja tööstus umbes 11%. Kuigi tööstusettevõtete arv ei ole nii suur kui kaubandussektoris, on selle panus piirkonna majandusse märkimisväärne – linn on oluline autotööstuse ja muude tööstusharude keskus.

2007. aasta andmetel oli linna geograafiline kogutoodang ligikaudu 10 939 049 000 USA dollarit (1993. aasta ostujõu pariteedil), mis moodustas umbkaudu 3,65% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Sotsiaalsed väljakutsed

Tähtsamad probleemid puudutavad sotsiaalset kaasatust ja elamistingimusi vaestes linnaosades, sealhulgas nn villas miseria ehk slummides. Oluline murekoht on ka linna kommunaalteenuste kättesaadavus: näiteks kanalisatsiooni- ja põhiliste teenuste levik ei kata veel kogu elanikkonda — ühed hinnangud näitavad, et teenused jõuavad vaid ligi poolele elanikkonnast, mis on suures linnas madal näitaja.

Turism ja sündmused

Córdoba pakub külastajale nii ajaloolisi monumente, muuseume, teatriprogrammi kui ka aktiivset ööelu tänu suurtele tudengipopulatsioonidele. Linnas toimuvad regulaarselt kultuurifestivalid, kontserdid ja näitused. Oluliseks maamärgiks on ka Cañada ning erinevad jesuiitide pärandiga seotud objektid provintsi maapiirkondades, mida turistid sageli külastavad.

Córdobat kutsutakse ka La Docta (“õpetatud”) ning kellade linnaks, viidates nii linna akadeemilisele traditsioonile kui ka selle koloniaalsele arhitektuuripärandile. Kokkuvõttes on Córdoba Argentina kultuuri-, hariduse- ja tööstuskeskus, millel on rikas ajalugu, elav tänapäevaelu ning samas oma sotsiaalsed ja infrastruktuurile tuginevad väljakutsed.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Córdoba rahvaarv?


V: 2006. aasta seisuga elab Córdobas üle 1 300 000 elaniku, mis teeb sellest Argentina suuruselt teise linna.

K: Kuidas Córdoba mõnikord nimetatakse?


V: Córdobat nimetatakse mõnikord La Docta ja kellade linnaks.

K: Kui suur on Córdoba pindalalt?


V: Kujuline ruut 24 km pikkuse küljega, kokku 576 km² suurune pindala.

K: Millal Córdoba asutati?


V: Córdoba asutas 6. juulil 1573. aastal Sevilla jeromen Luis Cabrera.

K: Millised on mõned olulised majandussektorid Córdobas?


V: Córdoba majandus tugineb suuresti kaubandussektorile (57% ettevõtetest), teenustele (31%) ja tööstusele (11%).

K: Millised on mõned peamised puudujäägid, mis on Cordobas olemas?


V: Córdoba suuremate puudujääkide hulka kuuluvad vaeste linnaosade elanike sotsiaalne kaasamine (hariduse kaudu) ja villade viletsus. Linnade poolel on üks peamisi probleeme süsteemi määratleda, mis on ülekoormatud ja jõuab ainult 50,3 protsenti elanikkonnast, väärtus madalaim vahel suuremate linnade riigis.

K: Millised olulised sündmused on toimunud Cordoba ajaloos?



V: Olulised sündmused, mis on toimunud Cordobani ajaloos, on ülikoolireform 1918. aastal, industrialiseerimine 1930. aastatel, revolutsiooniline vabadus 1955. aastal ja Cordobazo 1969. aastal.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3