Avatav püss — määratlus, tööpõhimõte ja levinumad tüübid

Avatav püss – selge määratlus, tööpõhimõte ja levinumad tüübid. Saa teada, miks ühe- ja kahetorulised relvad on populaarsed, kuidas need töötavad ja millised on eelised.

Avatav püss on selline püssitüüp, mille laadimine ja tühjendamine toimub tüve(t) kokku- või lahtikäiva hingedega ühendades — relv „avatakse”, eemaldatakse kasutatud padrunid, asetatakse igasse kambrisse uus padrun ja sulgetakse tünnid. Tavaliselt on need kas ühe- või kahetorulised, kuid leidub ka kolmetorulisi ja neljatorulisi mudeleid. Ühe- ja kahetorulised lahendused on tootmises levinumad, kuna need on mehaaniliselt lihtsamad ja vähem altid ummistumisele.

Tööpõhimõte

Avatud püssi põhiline mehhanism koosneb hingedest, lukustusmehhanismist ja väljutussüsteemist (ekstraktori või ejektori). Avamisel avaneb relva telg, mis võimaldab kõrvaldada lõppenud padrunid ja asetada värsked. Mõnel mudelil tõstetakse väljalastud padrunid vaid välja, et neid käega eemaldada (ekstraktor), teistel visatakse need jõulisemalt eemale (ejektor). Avatavad püssid on lihtsa ülesehitusega, mistõttu on nende töö väga usaldusväärne ja kergesti kontrollitav.

Tüübid ja konfiguratsioonid

Enamiku kahetoruliste püsside piibud on paigutatud kas kõrvuti (side-by-side) või üksteise kohal (over-under). Iga paigutuse puhul on omadused:

• Side-by-side (külg-külje kõrval): traditsiooniline välimus, lai vaateväli, aga sihtimine võib vajada väikest püssi tasakaalu arvestamist külgsuunas.
• Over-under (üles-alla): piibud üksteise kohal; sihtimine on sageli lihtsam ja intuitiivsem, eriti laskmisel järjest, mistõttu see konfiguratsioon on populaarne sportlikus režiimis nagu trap ja skeet.

Lisaks kahetorulistele on eritellimusel ja ajaloolistel relvadel esinenud kolmetorulisi ja neljatorulisi variante, kuid need on haruldasemad ja spetsiifilisemate kasutusotstarvetega.

Ajalooline taust

Kuni metallpadruni leiutamiseni 19. sajandi keskpaigas olid laiad massid käsirelvade puhul erinevad – avatavad lahendused olid tollal standardiks. Metallpadruni laialdasem levik ja hilisemad korduvvintpüsside ning poolautomaatide arengud muutsid relvaturgu, kuid avatavad püssid jäid populaarseks tänu oma lihtsusele ja usaldusväärsusele.

Eelised ja puudused

• Eelised: lihtne ja robustne mehhanism, väike tõenäosus ummistumiseks, kiire visuaalne kontroll — avatud püssi saab hõlpsasti kontrollida, kas kambrid on laetud või tühjad; lihtne puhastada ja hooldada.
• Puudused: väiksem padrunimaht (tavaliselt 1–2 lasku), aeglasem järellaadimine võrreldes korduvrelvadega ning kitsam taktikaline kasutusala intensiivsetes tuleolukordades.

Kasutusvaldkonnad

Avatavaid püsse eelistatakse tihti jahipidamisel, eriti linnujahtides ja väiksema ulukiga tegelemisel, samuti harrastuslaskmises nagu trap, skeet ja sporting. Tsiviilkasutajate seas on need hinnatud lihtsuse, turvalisuse ja peretiirusõbralikkuse tõttu — tsiviilisikud valivad neid sageli algõppe relvana või traditsioonilise jahirelvana.

Hooldus ja ohutus

Avatav püss on lihtne hooldada: avades relva saab piibud ja kambrid kergesti üle vaadata ja puhastada. Ohutuse tagamiseks kehtivad samad põhimõtted nagu kõigi tulirelvade puhul — käsitleda relva alati kui laetud, hoida sihtursu suunest eemal, kontrollida kambrit enne käsitlemist ja hoida relva laskealast ning lastele kättesaamatuna. Enamikul mudelitel on ka mehaanilised ohutusseadised, mida tuleb kasutada ja regulaarselt kontrollida.

Õiguslikud aspektid

Relvaseadused ja omamisnõuded erinevad riigiti. Avatava püssi soetamisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke seadusi, hankida vajalikud load ning järgida hoiustamise ja transportimise reegleid. Jahipidamiseks ja laskmistegevuseks võivad kehtida täiendavad litsentsid ja piirangud.

Kokkuvõttes on avatavad püssid lihtsa ja töökindla konstruktsiooniga relvad, mis sobivad hästi jahiks, spordiks ja õppimiseks — nende peamised eelised on vähene hooldusvajadus ja väike rikete tõenäosus, peamised piirangud aga väiksem laskemahutus ja aeglasem järellaadimine võrreldes korduvrelvadega.

Küsimused ja vastused

K: Mis on murdmaasuusatamine?

K: Millist tüüpi barrelid on tavaliselt lahtivõetavatel püstolkuulipildujatel?

K: Miks on ühe- ja kahetorulised püssid sagedamini levinud kui kolme- või neljatoorulised püssid?

K: Kuidas valmistatakse tavaliselt kahetorulisi püsse?

K: Mis on üle- ja allapoolsetes vintpüssides?

K: Miks on üle- ja allapoole suunatud püssidega lihtsam sihtida kui külg-külje kõrval asuvate püssidega?

K: Miks on avamurdega püssid tsiviilisikute seas endiselt populaarsed?

Otsing