Gwent — Walesi endine maakond (1974–1996): ajalugu, piirid, linnad
Gwent (1974–1996) — Walesi ajalugu, piirid ja linnad: Cwmbran, Newport, Abergavenny, Caerphilly; ülevaade maakonna loomise, jagunemise ja pärandi kohta.
Gwent on üks Wales'i kaheksast säilinud krahvkonnast (preserved county), mille ajalooline nimi pärineb iidse Gwenti kuningriigist.
Ajalugu
Gwent loodi ametlikult 1. aprillil 1974 vastavalt Local Government Act 1972 reformile, mis reorganiseeris Walesi ja Inglismaa kohalikke omavalitsusi. 1974–1996 tegutses Gwentina administratiivne maakond, millel oli oma maakonnanõukogu ja haldusstruktuur. 1. aprillil 1996 see administratiivne struktuur likvideeriti ja senine maakond jagati väiksemateks üksikhaldusüksusteks; see-eest säilis Gwent kui ametlik (ceremonial) krahvkond mitmetel esindus- ja lieutenancy-eesmärkidel.
Administratiivne jagunemine pärast 1996. aastat
1996. aastal asendati Gwent ühe- või kaheastmelise haldusega ning selle asemele moodustati viis iseseisvat piirkonda:
- Blaenau Gwent
- Caerphilly
- Monmouthshire
- City of Newport
- Torfaen
Piirid ja geograafia
Endine maakond piirnes lõunas Bristoli kanaliga ja idas Inglismaaga — Herefordshire ning Gloucestershire olid selle idapiiri lähistel. Põhjas piiras Gwentit Powys, läänes asus Mid Glamorgan ja edelas South Glamorgan. Maastik on mitmekesine: lõunas on madal ranniku- ja laguunariba ning Severn’i suudmeala, kesk- ja põhjaosas kulgevad orud ja mägised alad, milles paiknevad endised kaevandus- ja tööstuspiirkonnad.
Peamised linnad ja halduskeskused
Maakonna ametlik halduslinn ehk maakonnalinn oli Cwmbran, kus paiknes maakonna valitsuse peakorter. Suurim ja tähtsam linn oli Newport, mis on olnud piirkonna oluline sadama- ja tööstuskeskus. Teised olulisemad asulad olid Abergavenny ning Caerphilly, samuti on Gwentis mitmeid väiksemaid linnu ja tööstuskeskusi, eriti endiste söekaevanduste ja rauatööstuse piirkondades.
Majandus ja transport
Ajalooliselt on piirkonna majandus toetunud söekaevandusele, terasetööstusele ja sadamate tegevusele, kuid alates 20. sajandi lõpust on tööstusstruktuur muutunud ja majandus on mitmekesistunud – kasvu soodustavad logistika, teenindussektor ja teenused. Transporti toetavad olulised magistraalteed ja raudteeliinid; lõunapoolsest ühendusest Inglismaaga on tähtis M4 maantee ja Suurbritannia ning Inglismaa vaheline seos üle Severn’i suudme (Severn’i silla lähedus), samuti Newporti sadam ja raudteevõrk, mis ühendavad piirkonda laiemalt.
Kultuur ja keel
Gwentisse kuuluv ala on ajalooliselt segu ingliskeelsest ja walesikeelsest kultuurist; idapoolses ja keskosas domineerib ingliskeelne kultuur, walesi keel on tugevam lääne- ja põhjaosades. Piirkonna ajalugu, traditsioonid ja maastik peegeldavad nii maapiirkondade talupojakultuuri kui ka tööstuslinnade pärandit.
Kuigi administratiivne Gwent kui maakond 1996. aastal lakkas oma varasemas halduskujul, on nimi ja piirid jäänud olulisteks geograafilisteks ja ajaloolisteks tähistusteks ning Gwentile viidatakse jätkuvalt nii kohalikes esindustes kui kultuurilises kontekstis.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gwent?
V: Gwent on üks Walesi kaheksast säilinud krahvkonnast.
K: Millal Gwent loodi?
V: Gwent loodi 1. aprillil 1974.
K: Miks Gwent sai nimeks Gwent?
V: Gwent sai oma nime iidse kuningriigi Gwent järgi.
K: Mis juhtus Gwentiga 1996. aastal?
V: 1996. aastal kaotati Gwent ja sellest sai viis eraldi krahvkonda ja linnaosa.
K: Millised on need viis krahvkonda ja piirkonda, millest Gwent sai?
V: Viis krahvkonda ja linnaosa, millest Gwent sai, on Blaenau Gwent, Caerphilly, Monmouthshire, City of Newport ja Torfaen.
K: Millised on Gwenti piirid?
V: Gwent piirneb lõunas Bristoli kanaliga, idas Inglise krahvkondadega Herefordshire ja Gloucestershire, loodes Powys, läänes Mid Glamorgan ja edelas South Glamorgan.
K: Milline oli Gwenti krahvkonna linn?
V: Gwenti maakonnalinn oli Cwmbran, kus asus ka selle valitsuse peakorter.
Otsige