Inkubatsioon (haudumine): kuidas munade haudumine ja embrüo areng toimib

Inkubatsioon, haudumine: kuidas munade haudumine, õige temperatuur ja keskkond mõjutavad embrüo arengut ning lindude ja roomajate haudumisstrateegiaid.

Inkubatsioon ehk haudumine on see, kui munaloomad istuvad oma munade peal, et neid välja koorida. See viitab ka embrüo arengule munas heades keskkonnatingimustes.

Inkubatsioon tähendab kahe asja samaaegset toimimist: emakese või mõne teise soojusallika hoidmist munade ümber ning munasisese, juhitud arenguprotsessi kulgemist. Õiged tingimused – sobiv temperatuur, niiskus, ventilatsioon ja munade pööramine – tagavad, et embrüod saavad normaalselt areneda ja koorumiseks valmis olla.

Miks inkubatsioon on vajalik ja kes seda vajavad

Kuna linnud on soojaverelised, istuvad nad munade peal, et neid soojana hoida. Kodulindude puhul nimetatakse munade peal istumist üldiselt „haudumiseks“, tegevust või kalduvust istuda munade peal nimetatakse ka pesitsemiseks. Roomajad ja selgrootud loomad on sageli külmaverelised ning peavad seetõttu oma mune soojas kohas hoidma või kasutama keskkonna soojust. Mõnel juhul annavad ka päike või maapinna soojus oluliselt juurde.

Temperatuuri ja muu keskkonna tähtsus

Inkubatsiooni edukus sõltub peamiselt temperatuurist ja õhuniiskusest. Mõnede roomajate puhul ei ole näiteks vajalik fikseeritud temperatuur – aga tegelik temperatuur mõjutab tihti järglaste arengu kiirust ja sugupuud. Üheskoos on oluline ka gaasivahetus: munadesse peab läbi koore liikuma piisavalt hapnikku ja ära pääsema süsihappegaas.

Lindudel on järglaste sugu enamasti geneetiliselt määratud, kuid edukaks haudumiseks on vaja püsivat ja sageli konkreetset temperatuur. Liiga kõrge või liiga madal temperatuur võib peatada embrüo arengut või põhjustada arenguhäireid. Samamoodi mõjutab sobimatu niiskuskoefitsent seda, kas koore sees olev vedelik aurustub parasjagu palju või vähe — see omakorda mõjutab koore jaotumist ning väljakoorumise võimet.

Munade pööramine ja ventilatsioon

Paljud hauduvad linnud pööravad mune regulaarselt. Pööramine takistab embrüo külgnevate osade kinnitumist koore sisepinnale ja aitab ühtlustada sooja jaotust. Kunstlikus inkubaatoris töötab pööramine automaatselt, tavaliselt mitu korda päevas. Lisaks peab inkubaator võimaldama õhu liikumist, ent vältima otsevoogu, mis kuivaks munad ära.

Erinevused lindude ja roomajate inkubatsioonis

• Linnud: enamik linnuliike haub, st hoiavad mune kehatemperatuuril, pööravad neid ja reguleerivad niiskust. Inkubatsiooniaeg sõltub liigist (nt kanamun ~21 päeva, hanemuna ~28–30 päeva, vutt ~16–18 päeva).
• Roomajad: paljud roomajad kasutavad keskkonna soojusallikaid (päike, maapind) ning nende munade sugu võib sõltuda inkubatsiooni temperatuurist (termiline seksimine). Mõnel liigil on väga lai lubatud temperatuuri vahemik, mõnel väga kitsas.
• Selgrootud ja kalad: osa selgrootuid ja mõningaid kalaliike iseloomustab munade paigutamine soojas või ainult passiivselt kaitstud kohas; mõned liigid inkubeerivad munad sees (vivipaarus) või hoiavad embrüoid kehaväliselt kaitstud kudedes.

Inkubatsiooni kestus — näited

Inkubatsiooni pikkus on liigiti väga varieeruv. Mõned näited ligikaudselt:

• Vutt: 16–18 päeva
• Kana: ~21 päeva
• Pardid: 26–28 päeva (liigiti varieerub)
• Hani: 28–30 päeva
• Kurg: 28–34 päeva
• Mõned roomajad: nädalatest mitme kuu pikkuseni, sõltuvalt liigist ja temperatuurist

Kunstlik inkubatsioon

Kodus või farmis kasutatakse sageli inkubaatoreid, mis reguleerivad temperatuuri, niiskust ja pööramist. Edukaks kunstlikuks inkubatsiooniks on oluline teada liigispetsiifilisi nõudeid (temperatuur, niiskus, pööramise sagedus ja inkubatsiooniaja pikkus). Samuti tuleb jälgida munade puhtust ja tervist — katkised või pragunenud munad võivad saastada terve pesa.

Probleemid ja riskid

Inkubatsiooni käigus võivad esineda järgmised probleemid: sobimatu temperatuur või niiskus, ebaõige pööramine, halb ventilatsioon, bakteriaalne või hallitusnakkus, ning geneetilised või munakvaliteedist tulenevad defektid. Samuti võib emal pesitsemise katkestamine (saaklooma rünnak, inimeste segamine) jätta munad liiga kaua jahtuma ning vähendada ellujäämisvõimalusi.

Koorest väljumise protsess ja vastsündinu hooldus

Välja koorumine (pipping ja hatching) algab tavaliselt siis, kui embrüo on valmis ja hakkab koort auklikuks tegema. Mõne liigi korral võib koorumine võtta tunde või päevi, sest vastne kuivab, koore sees liigutab ennast ja lõhub koore järk-järgult. Vastsündinu vajab pärast koorumist sageli esimesel päeval sooja, kuivust ja mõnel juhul kergesti seeditavat toitu või ema hoolt.

Kokkuvõttes on inkubatsioon keerukas, kuid hästi mõistetav protsess, kus keskkonnatingimused ja haudumise käitumine määravad järglaste eluõnne. Mõistmine aitab nii loodust vaadelda kui ka edukalt mune kunstlikult inkubeerida.

Küsimused ja vastused

K: Mis on inkubatsioon?

K: Miks linnud istuvad oma munadel?

K: Miks peavad roomajad ja selgrootud loomad oma mune soojas kohas hoidma?

K: Mis määrab järglaste soosuse mõnedel roomajatel?

K: Kas lindude edukaks haudumiseks on vaja püsivat ja kindlat temperatuuri?

K: Mis on kodulindude puhul haudumine?

K: Mis on haudumine?

Otsing