Briti troonipärimisjärjekord on reeglistik ja nimekiri, mis määrab, kes järgmisena troonile astub, kui valitsev monarh sureb või loobub troonist. Pärimine on automaatiline — uus monarh saab positsiooni hetkel, mil eelmine monarh sureb või loobub, kuid ametlik kroonimine (koronatsioon) toimub tavaliselt hiljem.

Kes on praegu eesotsas

Pärast kuninganna Elizabeth II surma 8. septembril 2022 tõusis troonile Walesi prints Charles (nüüd Charles III). Troonipärimise järjekorras on tema järglased. Esimeste kohtade hulgas on tema vanim poeg Cambridge'i hertsog prints William ning Williami lapsed — Cambridge'i prints George, tema õde ja vend (printsess Charlotte ja prints Louis).

Kuidas järjekord määratakse

  • Pärandamine toimub sugupõlve ja vanuse alusel: tavaliselt pärib trooni vanim elav järeltulija.
  • Laps järgneb oma vanemale: kui kellelgi troonipärimisjärjekorras on laps, asetub see laps tema ja tema vanemate järeltulijate vahele (st vanem põlvkond ja selle lapsed tulevad enne kaugemaid sugulasi).
  • Illegitiimseid ja adopteeritud lapsi ei arvestata: troonipärimise loendis arvestatakse sugulust bioloogilise järeltulena; adopteeritud lapsed ei liitu pärimisliiniga.
  • Värvus ja sünnikoht ei mängi rolli: pärimine põhineb sugulusel ja seadusel, mitte kodakondsusel või muudel tunnustel.

Olulised seaduslikud piirangud ja ajalugu

Pärimisjärjekorda on mõjutanud mitu olulist seadust ja reforma:

  • Act of Settlement 1701 piirab pärimist protestantsete järeltulijatega, kes on pärit Electress Sophia järeltulijatest. See seadus kehtestas ka teisi tingimusi, näiteks et monarh peab olema protestantliku kiriku liige.
  • Succession to the Crown Act 2013 — sellel seadusel oli kaks olulist muudatust:
    • meespõhise eelisjärjekorra (male preference primogeniture) asendamine absoluutse järgluse põhimõttega (primogeniture) vaid nende inimeste puhul, kes on sündinud pärast 28. oktoobrit 2011; see tähendab, et vanus, mitte sugu, määrab järjekorra;
    • ära võeti distsipliin, mille järgi kellegi abielu katoliiklasega automaatselt diskvalifitseeris teda järjekorrast — nüüd ei ole abielu katoliiklasega enam takistuseks. Siiski jääb kehtima piirang, mis keelab katoliiklikul usul isikul ise troonile astuda.
  • Katoliiklaste ja troon: pärimisliinist on välja jäetud katoliiklased (st isikud, kes ise on roomakatoliku usku) — nad ei saa monarhiks saada, sest Briti kuningas/kuninganna on Anglikaani kiriku kõnealune valitseja.

Praktikas — mida see tähendab

  • Kui kuningas või kuninganna sureb, järgneb troonile automaatselt järgmine nimekirjas; valitsus- ja pargamentaalne protseduur kinnitab ja tunnustab uut monarhi.
  • Pärimisjärjekord on väga pikk — nimekirjas on sadu sugulasi, alates otsestest järeltulijatest kuni kaugemate sugulasteni.
  • Kuigi seadus annab üldised reeglid, võivad poliitilised ja konstitutsioonilised muutused tulevikus järjekorda mõjutada (nt ühiskondlike ootuste ja teiste Commonwealthi riikide kokkulepete kaudu).

Kokkuvõte

Briti troonipärimisjärjekord põhineb perekondlikel seostel ja seadustel, mis on ajas muutunud — viimaste aastakümnete tähtsaim muudatus on liikunud soolist võrdsust toetava järjekorra poole ning leevendatud karistust abielule katoliiklasega, kuid katoliikluse staatust pärisõiguslikult säilitatakse piiranguna. Troonile asumine toimub automaatselt, kuid ametlikud tseremooniad ja parlamendiline tunnustus järgivad seda fakti.