Marguerite Louise d'Orléans (1645–1721) — Toscana suurhertsoginna ja Medici skandaalid

Marguerite Louise d'Orléans — Toscana suurhertsoginna: kirglikud afäärid, Medici intriigid ja kloostriskandaalid, dramaatiline elu ja peretülid 1645–1721.

Marguerite Louise d'Orléans (28. juuli 1645 - 17. september 1721) oli Toscana suurhertsoginna ja suurhertsog Cosimo III de' Medici abikaasa. Ta oli pärit Prantsuse kuningliku Orléansi harust ning tema elu oli täis ägedaid konflikte, skandaale ja pidevat vastuolu Medici õukonnaga. Marguerite Louise'ist kujunes oma aja kuumimaid ja vastuolulisemaid isiksusi — talle omistati nii julgeid väljendeid ja avameelsust kui ka rahutust ning vankumatut tahet saada isiklikku vabadust.

Taust ja abiellumine

Marguerite Louise oli Gaston d'Orléans'i tütar ja seetõttu seotud Prantsuse kuningliku perega. Abiellumine Medici dünastia esindajaga oli poliitiline liit: noor Marguerite Louise saadeti Toscana õukonda, et abielluda Cosimo de' Medici'ga. Perekondlik ja kultuuriline erinevus muutis kohanemise keeruliseks — prantsuse iseloom ja harjumused olid tihti vastuolus konservatiivse Toscanaga.

Abielu ja konfliktid Medici õukonnaga

Marguerite Louise ei leidnud oma kohast Medici peres. Tema suhe Cosimo'ga oli pingeline: ta põlgas oma abikaasat ja tema perekonda, vaidlused Medici sugupuu liikmetega olid sagedased ning ta kahtlustas neid ka oma elu ohustamises, eelkõige väitega, et teda üritati mürgitada.

Kuna suurhertsoglikus õukonnas kehtis kindel hierarhia, püüdis Marguerite Louise aeg-ajalt kehtestada oma tahet ja vabadust, mis tekitas veelgi vastasseisu. Ta otsis lähendust oma armukese suunas — mainitakse tema kirglikke suhteid näiteks Charles V de Lorraine'iga — ning tema eraelu ja retoorika sattusid tihti avaliku kriitika keskmesse.

Cosimo III võimuperiood ja pereelu

Kui Cosimo III sai 1670. aastal oma isa surma järel Toscana suurhertsogiks, jäi Marguerite Louise poliitilisest mõjust kõrvale. Cosimo III keeldus, et tema ema Vittoria della Rovere kaudu Marguerite Louise pääseks salanõukogusse — see jättis talle vähe poliitilist võimalust ja süvendas pingeid. Ilma ametliku võimuta keskendus ta oma laste kasvatamisele, eriti vanima poja suurvürst Ferdinando (hiljem tuntud kui Ferdinando de' Medici) kasvatamisele.

Marguerite Louise ja Cosimo'lt sündis veel kaks last: Anna Maria Luisa, kes sai kuurvürstinnaks, ning Gian Gastone, kes lõpuks sai Toscana viimase Medici suurhertsogina tuntuks. Kuigi Marguerite Louise mängis koduses kasvatuses rolli, ei saanud ta oma perekonda poliitiliselt mõjutada samal moel kui tavaliselt oleks oodanud suurhertsoginna positsioonilt.

Tagasitulek Prantsusmaale ja elu kloostris

1675. aasta juunis lubati Marguerite Louise'il naasta Prantsusmaale ja elada Pariisi kloostris. Selle kokkuleppe tingimuseks oli, et ta ei hakkaks aktiivselt sekkuma Toscana õukonna asjaoludesse, kuid reaalsus oli keerulisem: kuigi leping piiraski tema liikumist ja staatust, käis Marguerite Louise sageli oma nõbu Louis XIV õukonnas Versailles'is ning säilitas tihedad sidemed Prantsuse aristokraatiaga.

Kloostrieluga kaasnesid ka skandaalid — temaga seostati mitmesuguseid avalikke väärtegusid ja intriige, sealhulgas väidetav kloostri rahutustesse segamine ja isegi katse seda maha põletada. Need sündmused ärritasid väga tema abikaasat, kes vaatamata abielu lahtiminekule ja pariisikeelsele lahknevusele jäi Marguerite Louise'i elu suhtes huvitatud ning mõnel juhul hoolivaks. Marguerite Louise jätkas siiski isiklikku elu ning tal oli mitmeid afääre ja kirglikke suhteid, mis aitasid hoida tema mainet skandaalide valguses.

Iseloom, pärand ja ajalooline tähendus

Marguerite Louise jäi ajalukku kui tugeva tahte ja tugeva iseloomuga naine, kelle elu peegeldas nii poliitilisi pinged kui ka eraelu traagikat. Tema suhteid Medici õukonnaga võib vaadelda laiemas kontekstis — Medici dünastia oli sel perioodil juba languses ning välispoliitilised liidud (nagu abiellumine Prantsuse kõrvalharuga) ei taganud alati sisemist rahu.

Marguerite Louise'i kolm last mängisid hiljem olulist rolli Medici ja Toscana saatuses: vanem poeg Ferdinando jäi suurvürstiks (suurvürstlik pärija), Anna Maria Luisa sai kuurvürstinnaks ja oli tuntud ka hilisema püüdluse eest säilitada Medici kunstikogu Toscana heaks, ning Gian Gastone kujunes Toscana viimaseks Medici suurhertsogiks. Marguerite Louise'i ägedad konfliktid ja vabadustküsitavad sammud mõjutasid perekonna kuvandit ning jätsid oma jälje nii isiklikule mälule kui ka regionaalsele ajaloolisele pärandile.

Kuigi Marguerite Louise suri 17. septembril 1721, elab tema lugu edasi kui näide sellest, kuidas isiklikud ambitsioonid, perekondlikud pinged ja poliitilised liidud võivad kokku põrgata ning tekitada skandaale, mis ületavad riigipiire ja jäävad ajalukku jutustusena ambivalentsest ja kirglikust elust.

Lapsed

Ferdinando de' Medici, Toscana suurvürst (s.1663 v.1713)
Anna Maria Luisa de' Medici, kuurvürstinna Palatine (s.1667 surn.1743)
Gian Gastone de' Medici, Toscana suurhertsog (s.1671 surn.1737)

Tiitlid, stiilid, autasud ja vapp

Pealkirjad ja stiilid

28. juuli 1645 - 12. juuni 1661 Tema Kuninglik Kõrgus "Mademoiselle d'Orléans" [Prantsusmaa Suurtütar]
12. juuni 1661 - 23. mai 1670 Tema Kuninglik Kõrgus Toscana Suurprintsess
23. mai 1670 - 5. veebruar 1691 Tema Kõrgus Toscana Suurhertsoginna
5. veebruar 1691 - 17. september 1721 Tema Kuninglik Kõrgus Toscana Suurhertsoginna

Marguerite Louise'i kui Toscana suurhertsoginna vappu

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Marguerite Louise d'Orléans?

V: Marguerite Louise d'Orléans (28. juuli 1645 - 17. september 1721) oli Toscana suurhertsoginna, suurhertsog Cosimo III de' Medici abikaasana. Ta oli ka Orléans'i hertsog Gaston de France'i tütar.

Küsimus: Millised olid tema suhted oma abikaasa ja tema perekonnaga?

V: Marguerite Louise põlgas oma abikaasat ja tema perekonda, kellega ta sageli tülitses ja keda ta ekslikult kahtlustas, et nad üritasid teda mürgitada. Sellele vaatamata leppisid nad rohkem kui ühel korral omavahel kokku, et peagi pärast seda vaenulikkus uuesti alguse saada.

K: Kuidas reageeris Cosimo III, kui Marguerite Louise soovis astuda salanõukogusse?

V: Kui Cosimo III sai oma isa surma järel 1670. aastal Toscana suurhertsogiks, keeldus ta Marguerite Louise'ile oma ema Vittoria della Rovere alluvuses salanõukogu liikmeks saamisest.

Küsimus: Millist rolli mängis ta oma vanima poja kasvatamisel?

V: Kuna Marguerite Louise'il ei olnud poliitilist mõju, kuna talle oli keelatud pääseda salanõukogusse, korraldas ta oma vanima poja, suurvürst Ferdinando haridust.

K: Mitu last tal oli?

V: Marguerite Louise'il oli kolm last - suurvürst Ferdinando, Anna Maria Luisa kuurvürstinna ja Gian Gastone, kellest sai viimane Toscana Medici suurhertsog.

K: Kuhu ta läks, kui tal lubati Itaaliast lahkuda?

V: 1675. aasta juunis lubati Marguerite Louisel naasta Prantsusmaale, kus ta elas Pariisi kloostris.

K: Millised skandaalid juhtusid tema kloostris viibimise ajal?

V: Kloostris viibimise ajal oli mitmeid skandaale, sealhulgas katse seda maha põletada, mis ärritas väga tema abikaasat, hoolimata nende lahusolekust.