Cosimo III de' Medici — Toscana suurhertsog (1642–1723): valitsus ja pärand
Cosimo III de' Medici — Toscana suurhertsog (1642–1723): pikk valitsus, rangete seaduste, rahanduslanguse ja pärandiga, mis kujundas Toscana saatust 18. sajandil.
Cosimo III de' Medici (14. august 1642 – 31. oktoober 1723) oli Toscana eelviimane suurhertsog, kes valitses aastatel 1670–1723. Ta oli Toscana suurhertsog Ferdinando II vanem poeg ja tema ema oli Vittoria della Rovere. Cosimo pikk, 53 aastat kestev valitsemisperiood on Toscana ajaloos pikim ning sellele iseloomulikud range religioossus, moraali- ja haldusmeetmed ning pikaajaline majanduslik ja poliitiline langus.
Valitsemine ja poliitika
Cosimo III oli tuntud oma sügava religioossuse ja konservatiivse maailmavaate poolest. Tema valitsusajal võeti vastu mitmeid seadusi ja määrusi, mis piirasid avalikku käitumist, propageerisid ranget moraali ning suurendasid kiriku ja inkvisitsiooni mõju avalikus elus. Ta pööras tähelepanu korra hoidmisele, religioossele distsipliinile ning perekondlike ja ühiskondlike normide kaitsele.
Majandus ja sotsiaalne olukord
Kuigi Toscana oli varem tähtis kultuuri- ja kaubanduskeskus, süvenes Cosimo III valitsemise ajal regiooni majanduslik taandareng. Põhjuseid on mitu: rahvusvahelise kaubanduse suundumuste muutumine, tööstuse ja käsitöö osavõtu kahanemine, kõrged maksud ning administratiivne jäikus. Ka riigikassa olukord halvenes – suur hulk seadusandlikke piiranguid ja vähene innovatsioon tekitasid investeeringute languse ning elatustaseme püsiva languse paljudes piirkondades.
Kultuur ja haridus
Erinevalt mitmetest varasematest Medici valitsejatest, kes olid tuntud suuremeelse patroonluselu ja teaduse toetamise poolest, oli Cosimo III-l pigem ettevaatlik suhtumine uutesse ideedesse. Ta ei katkestanud täielikult kunstide ja kultuuri toetust, kuid tema valitsemisaja lõpp näitas Medici võimu ja ressursside kahanemist. Suurt osa linna kunstivaramustest ja erapärasest kollektsioonist õnnestus siiski säilitada tänu hilisematele pingutustele, eriti tema tütre töös.
Isiklik elu ja perekond
Cosimo abiellus Marguerite Louise d'Orléans'ile, kes oli Louis XIV nõbu. See liit oli tihti rahulolematu ja kirglik; abielu ei olnud harmooniline ning Marguerite Louise lahkus lõpuks Toscanast, jättes Corte ja naastes Pariisi, kus ta elas suure osa ülejäänud elust Montmartre'i kloostris. Neil sündis kolm last:
- Anna Maria Luisa (1667–1743) – hiljem Pfalzi elektress (Electress Palatine), kelle pühendumine kunstivaramu säilitamisele osutus otsustavaks Toscana kultuuripärandi tuleviku jaoks.
- Ferdinando (1670–1713) – Cosimo vanem poeg, kes suri isa elus olles ja kelle enneaegne surm süvendas pärijakriisi.
- Gian Gastone (1671–1737) – Cosimo noorem poeg, kes päris trooni pärast Cosimo surma ja kelle valitsemine lõppes Medici dünastia meheliku sugupuude väljasuremisega; teda nimetatakse Gian Gastone de' Medici.
Pärimise küsimus ja Toscana tulevik
Cosimo püüdis hilisemas elus saada ametlikku tunnustust oma tütre Anna Maria Luisa kui pärija õigustele, kuid euroopalised suurvõimud ja eriti Püha Rooma keiser Karl VI ei nõustunud naiste otsese pärimisõiguse täieliku tunnustamisega. Selle tõttu kujunes Toscana tuleviku osas keerukas rahvusvaheline poliitika. Medici meesliini väljasuremise järel läks Toscana 1737. aastal üle Lorraine'i majale, mille juhtmõtteks sai Euroopa diplomaatia suurriikide kokkulepe (hilisemaks suurhertsogiks sai Francis Stephen of Lorraine).
Pärand ja tähendus
Cosimo III pärand on mitmetahuline. Tema pikk valitsemisaeg tähistas Medici dünastia lõppjärku: traditsiooniline omavaheline mõju ja varandus kahanesid, samas kui konservatiivne sotsiaal- ja religioonipoliitika muutis Toscana siseelu. Kuid kõige olulisem pärand tuli läbi tema tütre Anna Maria Luisa—tema pingutused Medici kunstikollektsioonide ja muinsuste säilitamiseks tagasid, et suur osa Toscana kultuuriväärtustest jäi piirkonda ja on tänini nähtav.
Cosimo III valitsemine on seega ajalooliselt tõlgendatav nii nagu aeg, mil Toscana territoriaalne ja majanduslik tähtsus vähenes, kui ka kui periood, mis ette valmistas tingimused tänaseks rikkalikuks kunstilise pärandi säilitamiseks.
Väljaanne
Cosimo III-l oli kolm last Marguerite Louise d'Orléansiga, kes oli Prantsusmaa Henriku IV lapselaps:
- Ferdinando de' Medici, Toscana suurvürst (s.1663 v.1713)
- Anna Maria Luisa de' Medici, kuurvürstinna Palatine (s.1667 surn.1743)
- Gian Gastone de' Medici, Toscana suurhertsog (s.1671 surn.1737)
- 14. august 1642 - 23. mai 1670: Tema Kõrgus Toscana suurvürst
- 23. mai 1670 - 5. veebruar 1691: Tema Kõrgus Toscana suurvürst
- 5. veebruar 1691 - 31. oktoober 1723: Tema Kuninglik Kõrgus, Toscana kõige erapooletum suurhertsog.
Cosimo III ametlik stiil oli "Cosimo Kolmas, Jumala armust Toscana suurhertsog".
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Cosimo III de' Medici?
V: Cosimo III de' Medici oli Toscana eelviimane suurhertsog, kes valitses aastatel 1670-1723.
K: Kelle poeg oli Cosimo III de' Medici?
V: Cosimo III de' Medici oli Toscana suurhertsog Ferdinando II vanem poeg.
Küsimus: Kui kaua kestis Cosimo III de' Medici valitsemisaeg?
V: Cosimo III de' Medici valitsemisaeg kestis viiskümmend aastat, mis oli pikim Toscana ajaloos.
K: Mis iseloomustas Cosimo III de' Medici valitsemisaega?
V: Cosimo III de' Medici valitsemisaega iseloomustas rida reguleerivaid seadusi.
Küsimus: Kuidas olid Toscana rahandus Cosimo III de' Medici valitsemisajal?
V: Cosimo III de' Medici valitsemisajal muutus Toscana rahandus veelgi halvemaks.
Küsimus: Kes oli Cosimo III de' Medici järeltulija, kui ta 1723. aastal suri?
V: Gian Gastone de' Medici, tema vanem poeg Gian Gastone de' Medici, oli Cosimo III de' Medici järeltulija, kui ta 1723. aastal suri.
K: Kellega abiellus Cosimo III de' Medici ja kuidas nende abielu oli?
V: Cosimo III de' Medici abiellus Marguerite Louise d'Orléansiga, kes oli Louis XIV nõbu, kuid nende abielu oli halb ja lõpuks lahkus ta Toscanast, et jääda Pariisi Montmartre'i kloostrisse. Neil oli koos kolm last.
Otsige