Reginald Grey, 3. parun de Ruthyn — Walesi marcheri lord (c.1362–1440)

Reginald Grey, 3. parun Grey de Ruthyn (umbes 1362 – 30. september 1440) oli üks võimsamaid Walesi marcheri lordidest oma ajal. Ta päris parunitiitli pärast isa surma 1388. aasta juulis ja hoidis suuremaid maavaldusi ning haldusõigusi Põhja–Walesi ja Inglismaa piirimail. Tema ametikohustuste hulka kuulusid kuninglikud volitused Põhja-Märgtsis (North March): kohaliku aadli ning nende meeste kutsumine kuninglikku ja sõjalisse teenistusse, õigusemõistmine piirialadel ning kuninglikke määrusi vahendavate dokumentide väljastamine.

Taust ja marcheri roll

Marcheri lordid olid keskaegse Inglismaa jaoks eriline võimukandjate kiht, kellel oli piiriäärsete maakondade (marches) kaitse ja haldamise eest traditsioonilised õigused. Reginald Grey’i võim ja varandus tegid temast kohaliku isanda, kelle otsused mõjutasid nii inglaste kui ka waleslaste igapäevaelu piirialadel. Tema positsioon andis talle nii sõjalise kui ka õigusliku mõjuvõimu, mis sageli viis kohalikesse vaidlustesse ja konfliktidesse.

Vaidlus Owain Glyndŵriga

Grey oli pikka aega õiguslikus ja territoriaalses vaidluses Owain Glyndŵri perekonnaga, nõudes osa Glyndwri (Glyndŵr) sugupõlve maadest enda omaks. See vaidlus teravnes 14. sajandi lõpuaastatel ja sai üheks süütepunkiks laiemas rahulolematuse ning konfliktide reas piiriäärsel alal. Oli juhtumeid, kus kohalikud taotlused ja otsused lahendati vaidlustes pärimisõiguse ja piiride üle — olukord, mis suurendas pingeid kahe sugukonna vahel.

Poliitika muutus ja omandivaidluse tagajärjed

Vaidlus sai otsustava pöörde Kuningas Richard II ajal, mil mõned kohtulised otsused langesid Glyndŵri kasuks. Pärast trooni vahetust ja Henry IV tulekut võimule muutus poliitiline kliima, mis võimaldas Grey’l taas osa vaidlusalustest maadest ja õigustest enda kontrolli alla võtta. Henry IV valitsusaeg tõi marcherite poliitilisse positsiooni teatud stabiilsuse, kuid samal ajal tekitas see pettumust ja vastuseisu kohalike walesi juhtide hulgas — eriti Glyndŵri enda seas.

Roll Glyndŵri mässus (1400–?)

Reginald Grey’i konflikt Owain Glyndŵriga ja tema tegevus maavaidluste ning kuninglike volituste kasutamisel on tihti toodud esile kui ühe peamise teguri seas, mis aitas vallandada Owain Glyndŵri juhtitud ulatusliku mässu alguse umbes 1400. aastal. Kuigi mässul olid mitmed põhjused — sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised —, olid isiklikud vaenud ja maavaidlused marcheri lordide ning walesi vürstide vahel olulised pingete allikad. Grey osales mässu mahasurumiseks suunatud sõjalistes ja halduslikus tegevustes ning tema vaenulikud suhted Glyndŵriga tähendasid, et ta sai mässajate sihtmärgiks.

Hilisem elu ja pärand

Reginald Grey jätkas oma piiriäärsete ülesannete täitmist ja püsis kohaliku mõjukana kuni vanaduspäevadeni. Ta suri 30. septembril 1440. Tema elu peegeldab marcheri lordide rolli kahemõttelist paiknemist: nad olid kuningavõimu esindajad piirialadel, kuid samal ajal ka kohalikud suurvõimud, kelle tegevus võis provotseerida laiemat rahutust. Grey’i vaidlused ja roll Glyndŵri mässus jätsid pikemaajalise mälestuse ning mõjutasid Suurbritannia piiriäärsete alade ajalugu 15. sajandil.

Märkus: Reginald Grey'i tegevus tuleb mõista laiemas ajaloolises kontekstis, kus maapõhine võim, pärimisõigused ja troonivahetused mõjutasid otseselt kohalikke suhteid ning kergitasid pingeid, mis mõnikord lõppesid relvastatud vastasseisuga.

Otsing