Buenos Airese konventsioon – rahvusvaheline autoriõiguse leping 1910
Buenos Airese konventsioon (ehk kirjandus- ja kunstiõiguste konventsioon) on rahvusvaheline autoriõiguse leping. See allkirjastati Buenos Aireses 11. augustil 1910. aastal. Selle allkirjastanud riigid nõustusid austama teiste riikide autoriõigusi. Selleks, et dokument oleks selle konventsiooniga hõlmatud, peab selle autoriõiguse avaldus kasutama nõuetekohast sõnastust. Sageli kasutatakse fraasi "Kõik õigused kaitstud" (hispaania keeles: Todos los derechos reservados, portugali keeles: Todos os direitos reservados) kasutati. Ameerika Ühendriikides nõuti aga ainult autori nime ja teose avaldamise aastat.
Buenos Airese konventsioon oli regioonne leping, mille eesmärk oli tagada autoriõiguste vastastikune tunnustamine Ameerika mandri riikide (ning osade allakirjutanud Euroopa riikide) vahel. Konventsioon kehtestas põhimõtte, et teose autoriõigused, mis on kehtivad ühe konventsiooni osapoole territooriumil, peaksid saama sama kaitse ka teistes osapooltes — see on sarnane tänapäevases autoriõiguses tuntud "rahvusliku kohtu" (national treatment) põhimõttele. Samas sätestas konventsioon ka formaalsed nõuded — näiteks autori nime ja avaldamisaasta või teatud tüüpi autoriõiguse märge — mille puudumine võis takistada kaitse saamist mõnes osalisriigis.
Konventsiooni põhisisu
- Kaitstavaid teoseid: konventsioon hõlmas kirjandus- ja kunstiteoseid — sh raamatud, ajakirjandus, muusika, näidendite ja kunstiteoste koopiad; tõlgendused ja muud loomingulised väljendused said kaitse sarnaselt kohaliku õigusega.
- Formaalsed nõuded: paljud osapooled nõudsid autoriõiguse avaldust või märget; levinud vorm oli fraas "Kõik õigused kaitstud" või ainult autori nimi ja avaldamise aasta (sõltuvalt riigist).
- Rahvuslik kohtlemine: konventsioon nägi ette, et välismaise autori teos peab saama kaitset vähemalt samadel tingimustel kui kohalike autorite teosed.
- Kehtivus ja kohaldamine: konventsiooni tingimuste praktiline rakendamine sõltus iga osapoole riigisisestest seadustest ja sellest, kas konventsioon oli ratifitseeritud või sellega liitunud.
Allakirjutanud riigid
Buenos Airese konventsioonile kirjutasid alla mitmed Lõuna- ja Kesk-Ameerika riigid ning mõned Euroopa riigid. Peamised allakirjutanud riigid hõlmasid Argentina (konventsiooni toimumiskoht), Brasiilia, Tšiili, Kolumbia, Kuuba, Ecuador, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua, Paraguay, Peru, Uruguay ja Venezuela ning ka mõned teised riigid regiooni ümbrusest. Täpne ja ametlik nimekiri allakirjutanud ja ratifitseerinud riikidest ning liitumiste kuupäevad on kirjas konventsiooni teksti ja rahvusvaheliste lepingute registrites (nt WIPO ja ÜRO lepingute kogud).
Konventsiooni tähendus ja järglus
Buenos Airese konventsioon mängis olulist rolli autoriõiguse arendamisel regionaalsel tasandil 20. sajandi alguses, kuna see andis selge raamistiku autorite õiguste vastastikuseks tunnustamiseks Ameerikas. Samas ajendas rahvusvaheline areng ja vajadus laiemate standardite järele paljusid riike hiljem liituma Berne'i konventsiooniga (mis kehtestas formaalidelistest nõuetest sõltumatuma autoriõiguse kaitse) ning osapooled hakkasid järk-järgult üleminekuma laiemalt tunnustatud rahvusvahelistele kokkulepetele. Tänapäeval on Buenos Airese konventsioon pigem ajalooline dokument, kuid sellel on olnud mõju regionaalsetele tavadele (näiteks märgendi "Todos los derechos reservados" laialdasem kasutuselevõtt).
Kui soovite täpset loetelu allakirjutanud riikidest, ratifitseerijatest ja liitumise kuupäevadest, tasub vaadata konventsiooni ametlikku teksti või rahvusvaheliste lepingute andmebaase (nt WIPO või ÜRO lepingute register), kus on sätestatud ka võrdlev info selle jõusseastumise ja mõju kohta riikide õigussüsteemidele.


Buenos Airese konventsioonile allakirjutanud riigid on märgitud sinisega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Buenos Airese kongress?
V: Buenos Airese konventsioon on rahvusvaheline autoriõiguse leping.
K: Millal kirjutati Buenos Airese konventsioon alla?
V: Buenos Airese konventsioon allkirjastati 11. augustil 1910. aastal.
K: Milles leppisid Buenos Airese konventsioonile alla kirjutanud riigid kokku?
V: Buenos Airese konventsioonile alla kirjutanud riigid nõustusid austama teiste allakirjutanud riikide autoriõigusi.
K: Milline on nõue, et dokument oleks hõlmatud Buenos Airese konventsiooniga?
V: Selleks, et dokument kuuluks Buenos Airese konventsiooni kohaldamisalasse, peab selle autoriõiguse avaldus kasutama nõuetekohast sõnastust.
K: Milline on Buenos Airese konventsiooni puhul kasutatav ühine autoriõiguse avaldus?
V: Buenos Airese konventsiooni puhul kasutatav üldine autoriõiguse avaldus on "Kõik õigused kaitstud" (hispaania keeles: Todos los derechos reservados, portugali keeles: Todos os direitos reservados).
K: Milline on erinevus Ameerika Ühendriikide autoriõiguse nõude ja Buenos Airese konventsiooni nõude vahel?
V: Ameerika Ühendriikides nõutakse ainult autori nime ja teose avaldamise aastat, samas kui Buenos Airese konventsioon nõuab autoriõiguse avalduses nõuetekohast sõnastust.
K: Millised riigid on Buenos Airese konventsioonile alla kirjutanud?
V: Buenos Airese konventsioonile alla kirjutanud riike ei ole loetletud.