Canopus (Alpha Carinae) — Carina heledaim täht: omadused ja kaugus
Canopus (Alpha Carinae) — Carina heledaim täht: avasta tema omadused, 310 valgusaasta kaugus, erakordne heledus, suurus, temperatuur ja Hipparcose läbimurre
Canopus ehk Alpha Carinae Bayeri tähesüsteemis on oma tähtkuju (Carina) kõige heledam täht ja üks heledamaid tähti kogu taevakeral — see on teiseks heledaim nähtav täht pärast Siriust ning kõige heledam lõunapoolses öötaevas.
Asukoht ja nähtavus
Canopus paikneb lõunataevas, selle ekvatoriaalsed koordinaadid on ligikaudu RA ≈ 06h 23m ja Deklinaatsioon ≈ −52° 41'. Seetõttu ei ole Canopus nähtav kõrgematel põhjapoolsetel laiuskraadidel: ta ei tõuse üle horisondi enam kui umbes +37° põhjalaiustel ja on parimalt nähtav lõunapoolsetel laiuskraadidel. Lõunapoolkeral on Canopus pimestavalt heas positsioonis ning ilmub aastaajaliselt erinevatel aegadel kõrgemal või madalamal taevas.
Kaugus ja mõõtmised
Canopuse kaugus Maast selgus alles täppisparallaksimeetodite abil 1990ndatel. Enne Hipparcos satelliidi andmeid olid hinnangud väga erinevad — vahemikus ~96 kuni 1200 valgusaastat. Hipparcosi mõõtmised näitasid, et Canopus asub meist umbes 310 valgusaasta ehk ~96 parseki) kaugusel. Hiljem on selle väärtusi täiendatud ja kinnitatud ka kaasaegsete mõõtmistega (nt Gaia), kuid Hipparcos katkestas varajase ebakindluse.
Füüsikalised omadused ja evolutsioon
Canopus on heleduselt umbes 13 600 korda suurem kui Päike, selle efektiivne pinnatemperatuur on ligikaudu 7 350 ± 30 K. Spektriklassina liigitatakse Canopust tavaliselt kui A9–F0 bright giant (luminosity class II), ehk heledat hiidtähte — ta on seega juba peamisest seeriast väljale arenenud täht, mis ei põle enam tuumas süsinikku samamoodi kui peajärjestiku tähed.
Tähe lineaarne raadius on hinnanguliselt umbes 65 korda suurem kui Päikese oma; mõõdetud nurgadiameeter (~0,006 kaaresekundit) ja kauguse kombinatsioon annavad ligikaudse mõõtme 0,6 astronoomilist ühikut. Kui Canopus asetseks Päikesesüsteemi keskmes, ulatuks tema pinnakiht kolmveerandi ulatuses Merkuurini. Tema absoluutne heleduse suurus (Mv) on väga suur (negatiivne) — tänu sellele on ta meie taevas silmapaistev isegi sellise suhteliselt suure kauguse juures.
Massiliselt on Canopus mitu (mõne kuni kümne) korda Päikese massist; täpne mass sõltub modelleerimisest, kuid tema omadused viitavad sellele, et tegemist on lühikeseealise, üsna massiivse tähega, mis liigub evolutsioonirajal kas punase hiiglase suunas või läbib ajutist heledamat etappi enne edasist jahenemist. See seletab, miks Canopus on kirjeldatud kui "vähem helendav ülihiid": sellised etapid on haruldased ja keerulised modelleerida.
Helendus, korona ja röntgenkiirgus
Canopuse nähtav heledus tuleneb tema kõrgusest heleduse ja suhtelisest lähedusest: ta on umbes 13 600 korda eredam kui Päike, kuid meie taevas paistab ta vähem heleda kui Sirius, sest Sirius asub Maale palju lähemal (8,6 valgusaastat). Kui Canopus oleks vaid 1 astronoomilise ühiku kaugusel, oleks tema näiline heledus ligikaudu -37 magnituudi.
Canopus on ka tugev röntgenkiirguse allikas. Röntgenkiirgust ja kõrge temperatuuri (koroona temperatuuride) olemasolu seostatakse magnetilise aktiivsusega, mille tagajärjel võib tähe koroona kuumeneda kuni umbes 15 miljoni K-ni.
Asukoht rühmas ja pärand
Canopus on seotud Scorpius–Centaurus tüvega (assotsiatsiooniga) — nooremate, sarnase päritoluga tähtede rühmaga Linnutee lähivõrguosas. See on ka oluline orientiir nii astronoomilises uurimistöös kui inimkultuuride ajaloos.
Kultuuriline ja praktiline tähendus
Nimi "Canopus" pärineb kreeka mütoloogiast, Kanoposest (Kanôbos), Menelaose paadijuhtidest, ning seda kasutati ka Egiptuse Daly vijadel paiknenud linna Canopus nime all. Canopus on olnud tähtis navigatsioonitäht lõunapoolsetes meresõitudes ja seda on kasutatud ka kaasaegses astronavigatsioonis — heledad stabiilsed tähed nagu Canopus on sobivad orientiirid nii vaatlustes kui ka satelliitide ja kosmoselaevade orientatsioonisüsteemides (staartrakkerid).
Kokkuvõte
Canopus on massiivne, heledat tüüpi täht, mis esindab tähtede evolutsiooniastet vahetult pärast peamist seeriat. Tema suhteliselt täpne kauguse määramine 1990ndatel võimaldas paremini aru saada tema füüsikalistest omadustest (luminoossus, raadius, temperatuur) ning tema rollist lähedases tähtede assotsiatsioonis. Canopuse eripära — suur heledus koos suhtelise lähedusega — teeb temast olulise objekti nii teaduses kui ka navigatsioonis ning jätkuvalt huvipakkuva sihtmärgi täpsemate füüsikaliste mudelite loomiseks.
Canopuse asukoht
Küsimused ja vastused
K: Milline on Canopuse Bayeri nimetus?
V: Canopuse Bayeri tähistus on Alpha Carinae.
K: Kui kaugel asub Canopus Maast?
V: Canopus asub meie päikesesüsteemist 310 valgusaasta (96 parseki) kaugusel.
K: Miks oli enne 1990. aastaid raske Canopuse kaugust mõõta?
V: Canopuse kaugust oli enne 1990. aastaid raske mõõta, sest see oli "vähem helendav ülihiidlane" ja sellised tähed on haruldased ja halvasti mõistetavad. Seetõttu oli raske teada, kui heledaks Canopus iseenesest on ja kui kaugel see võib olla. Otsene mõõtmine oli ainus võimalus probleemi lahendamiseks.
Küsimus: Mitu korda heledam kui Päike on Canopus?
V: Canopus on 13 600 korda heledam kui Päike.
Küsimus: Kui suur oleks tema näiline suurus, kui ta asuks 1 astronoomilise ühiku kaugusel Maast?
V: Kui ta paikneks 1 astronoomilise ühiku kaugusel Maast, oleks tema näiline heledus -37.
K: Millise temperatuuriga on tema pind?
V: Canopuse pinnatemperatuuriks on mõõdetud 7350 ± 30 K.
K: Millisesse ühingusse ta kuulub?
V: Canopus kuulub Scorpius-Centaurus assotsiatsiooni, mis on sarnase päritoluga tähtede rühm.
Otsige