Karboniseerimine
Karboniseerimine (sageli nimetatakse ka karburiseerimiseks) on protsess, mille käigus viiakse metallile süsinik sisse. Seda tehakse selleks, et muuta pind kõvemaks ja kulumiskindlamaks.
Sõltuvalt ajast ja temperatuurist võib mõjutatud ala süsinikusisaldus varieeruda. Varasematel aegadel pakendati söe otsene pealekandmine metallile söestamiseks. Kaasaegsed meetodid kasutavad süsinikku sisaldavaid gaase või plasmasid (näiteks süsinikdioksiidi või metaani). Karburiseerimist kasutatakse peamiselt madala legeeriga terase pinna karestamiseks.
Liiga suur süsinikukontsentratsioon muudab metalli hapraks ja töötlemata, nii et metallid võivad siis dekarboniseeruda.
Küsimused ja vastused
K: Mis on karboniseerumine?
V: Karburiseerimine on protsess, mille käigus viiakse metallile süsinikku, et muuta selle pind kõvemaks ja kulumiskindlamaks.
K: Miks tehakse karburiseerimist?
V: Karboniseerimist tehakse selleks, et muuta metalli pind kõvemaks ja kulumiskindlamaks.
K: Kuidas tehakse karboniseerimist varasematel aegadel?
V: Varasematel aegadel pakendati söe otsene pealekandmine metallile karbureerimiseks.
K: Milliseid kaasaegseid meetodeid kasutatakse karburiseerimiseks?
V: Kaasaegsed tehnikad kasutavad karburiseerimiseks süsinikku sisaldavaid gaase või plasmasid (näiteks süsinikdioksiidi või metaani).
K: Millist mõju avaldavad aeg ja temperatuur karbureerimisele?
V: Sõltuvalt aja ja temperatuuri hulgast võib mõjutatud ala süsinikusisaldus karburiseerimise ajal varieeruda.
K: Milliseid metalle kasutatakse peamiselt karburiseerimiseks?
V: Karboniseerimist kasutatakse peamiselt madala legeerterase pinna karestamiseks.
K: Mis juhtub, kui süsiniku kontsentratsioon metallis muutub karbureerimise ajal liiga suureks?
V: Liiga suur süsiniku kontsentratsioon muudab metalli hapraks ja töötlemata, nii et siis võib metallid dekarboniseerida.
