Chitty Chitty Bang Bang on 1968. aasta briti fantaasiamuusikafilm, mis põhineb vabalt Ian Flemingi romaanil Chitty-Chitty-Bang-Bang: The Magical Car. Filmi stsenaariumi autorid on Roald Dahl ja Ken Hughes. Laulud on pärit vendade Shermanite loomingust. Pealkirjalaul "Chitty Chitty Bang Bang" kandideeris 1969. aasta Oscarile (parima originaallaulu kategoorias).
Süžee
Filmi keskmes on leiutaja Caractacus Potts ja tema maagiline auto Chitty — vana võidusõiduauto, millel on erakordsed võimed. Caractacus elab koos poegadega ja töötab väikeste leiutistega, kuni ta kohtab rikast ja sõltumatut Truly Scrumptiousit. Truly on suhkrutöösturi tütar (tihti eesti keeles tõlgituna kui "Tõeliselt Scrumptious" või vabas tõlkes "Tõeliselt Rammusane"), kes hakkab Pottsite perekonna elus olulist rolli mängima.
Süžee keerleb auto taastamise, perekondliku suhte ja seiklusliku päästmise ümber: auto meelitab nii imetlust kui ka kadedust ning viib tegelased lõpuks vastuolulisse Vulgaria kuningriiki, kus tirannlik baron (ja tema abikaasa) on lastekartelliga seotud. Seal kohtuvad nad ohtliku lapsepüüdjaga ning Chitty ja perekond peavad päästma röövitud lapsed ja kukutama baroni režiimi.
Tootmine ja tehnika
Filmi lavastas Ken Hughes ja produtsendiks oli Albert R. Broccoli, kes oli tuntud ka James Bondi filmide produktsiooniga. Eriefektide ja masinaehituse eest vastutas John Stears, kelle töö aitas luua Chitty auto maagilised ja visuaalselt meeldejäävad stseenid. Filmi võtted toimusid nii stuudios (sh Pinewood Studios) kui ka mitmetel Suurbritannia välilokalidel.
Muusika võttis suure osa produktsioonist: orkestratsiooni juhtis Irwin Kostal ning muusikanumbrite koreograafia ja lavastus olid Marc Breaux' ja Dee Dee Woodi käe all. Film ühendab muusikali elementi, lastes laulu- ja tantsunumbritel edasi kanda loo emotsioone ja huumorit.
Muusika ja lauldud numbrid
Vendade Shermanite kirjutatud laulud on filmi olulisim osa ja on jätnud püsiva jälje popkultuuri. Pealkirjalaul on saanud eriti tuntuks ning seda esitavad filmis nii peategelased kui ka suured grupistseenid. Muusikalised teemad varieeruvad nii kergemeelsest lastelaadist kuni sümfoonilisemate, filmi süžee toetavate numbriteni.
Näitlejad (peamised)
- Dick Van Dyke — Caractacus Potts
- Sally Ann Howes — Truly Scrumptious
- Lionel Jeffries — vanaisa Potts
- James Robertson Justice — Lord Scrumptious
- Robert Helpmann — Lapsepüüdja (Childcatcher)
- Gert Fröbe — Baron Bomburst
- Anna Quayle — Baroness Bomburst
Vastuvõtt ja pärand
Väljalaskmisel sai film segaseid kriitilisi hinnanguid: osa arvustajaid kiitis visuaali, muusikat ja fantaasiat, teised pidasid lugu liiga eklektiliseks. Aastate jooksul on aga Chitty Chitty Bang Bang kujunenud perekondlikuks kultusklassikaks — eriti väärtustatakse filmi muusikat, meeldejäävaid tegelasi (eriti Lapsepüüdjat) ja kuldset segu huumorist ning seiklusest.
Filmist on tehtud ka muusikaline lavastuse versioon, mis on olnud edukas nii West Endis kui ka mujal maailmas. Chitty auto ja filmi laulud on tihti kasutusel perekondlikes üritustes ja meediatöödes, tagades filmile püsiva koha populaarkultuuris.
Auhinnad ja nominatsioonid
Filmi pealkirjalaul nomineeriti 1969. aastal parima originaallaulu Oscarile. Lisaks sai film tähelepanu muusikalise produktsiooni, kulisside ja eriefektide poolest, kuigi suuremaid Oscareid ta ei võitnud.
Teemad ja mõju
Filmis käsitletakse teemasid nagu loovus ja leiutamine, pereväärtused, autoritaarsuse kritiseerimine ning lapsepõlve ja fantaasia tähtsus. Film on mõjutanud mitmeid hilisemaid laste- ja perekondlikke muusikale ning jääb oluliseks näiteks selle kohta, kuidas võib suurlavastus ühendada seikluse, muusika ja visuaalse kujutlusvõime.