Edsel oli automark ja uus autotootmisdivisjon, mille FordMotor Company võttis kasutusele 4. septembril 1957. aastal. Ettevõte nimetas seda päeva "E-päevaks". See sai nime Henry Fordi poja Edsel Fordi järgi. Edsel oli ka üks ajaloo suurimaid ebaõnnestumisi. Seda müüdi vaid kolm aastat, lõpetades 1960. aastal.
Taust ja turuletoomine
Ford kavatses oma Lincolni kaubamärki ülespoole liigutada ja selle alla panna teise automargi. Edseli projekteerimist alustati 1955. aastal nime "E-car" all, mis tähendas "eksperimentaalauto". Turuletoomise eel tekkis palju reklaami ja ootusi: Ford investeeris suures mahus turundusse, et luua uus, keskmise ja kõrgema klassi klientuuri sihitud bränd.
Mudelite ja keretüüpide valik
Edsel tootis oma esimesel, 1958. mudeliaastal neli mudelit. Need olid suured Citation ja Corsair ning väiksemad, kergemini ostetavad Pacer ja Ranger.
Need olid erinevad pakutavad keretüübid:
- Tsitaat: 2-ukseline hardtop, 4-ukseline sedaan, 2-ukseline kabriolett
- Korsar: Sama, ilma kabriolettita
- Pacer: 2-ukseline, 4-ukseline, 2-ukseline sedaan, 2-ukseline kabriolett
- Ranger: 2-ukseline, 4-ukseline, 2-ukseline sedaan, 4-ukseline sedaan
Bermuda, Villager ja Roundup olid universaalid, mis põhinesid kahel väiksemal Edsel-mudelil. Need olid põhimõtteliselt samad kui Fordi 1957-59. aasta vagunid.
Tehnilised lahendused ja omadused
Edselid kasutasid suuresti Firdi olemasolevaid tehnilisi lahendusi, kuid pakkusid ka mõningaid uuendusi ja eripärasid. Näiteks pakuti erinevaid V8-mootoreid ja automaat- ning käsikäigukaste. Üks eriti tähelepanuväärne (kuid vastuoluline) lahendus oli "Teletouch" käiguvalimise nuppude süsteem, mis asetses roolikuhjale paigutatuna — see eristus, kuid tekitas ka usaldusprobleeme ja teenindusraskusi.
Müük, tootmine ja kiire langus
Esimesel aastal müüdi 63 110 Edselit, mis oli kõigi aegade teine suurim müügiedu ühegi automargi jaoks. Ainult Plymouthi 1928. aasta turuletulek oli parem, kuid siiski ei müüdud nii palju autosid, kui Ford lootis.
1959. aastal oli ainult 2 Edselit, Ranger ja Corsair. Sel mudeliaastal müüdi ainult 44 891 autot — märgatav langus võrreldes avaaasta tulemustega.
1960. aastal toodeti ainult Ranger ja Villager. Need olid peaaegu täpselt samasugused kui 1960. aasta Fordi autod. Enne Edsel Motor Divisioni sulgemist 19. novembril 1959 ehitati vaid 2848 autot.
Põhjused ebaõnnestumise taga
- Turundus ja ootused: pikk ja hüperboliseeritud reklaamikampaania tekitas väga kõrged ootused, mida toode ei suutnud täita.
- Disain ja maitse: Edseli eesmine rest (sellele iseloomulik "hobuserauakujuline" või "horsecollar" disain) jagas avalikku arvamust — paljude jaoks oli see ebaselge või esteetiliselt ebaõnnestunud.
- Kuigi tootearendus: tehaste üleminekud ja standardiseerimata tootmine tekitasid kvaliteediprobleeme, sobimatut viimistlust ja kokkupanekuvigu, mis kahjustasid mainet.
- Turutingimused: 1958. aasta majanduslangus ja langus USAs vähendasid ostuhuvi just uute keskmise ja kõrgema hinnaklassi autode suhtes.
- Tooteasetus ja hinnaeristumine: Edsel jäi paljudel turgudel sarnaste Fordi ja Mercury mudelite vahele, mistõttu ei tekkinud selget põhjust tarbijal kõrgemat hinda maksta.
- Tehnilised uuendused, mis ei töötanud ootuspäraselt: näiteks "Teletouch" nuppude süsteem tekitas usaldamatust ja hooldusprobleeme.
Pärand ja tänapäevane vaade
Kuigi Edselit mäletatakse sageli kui ikoontüüpi ärikatastroofi ja äriturunduse õppetundi, on auto saanud ka kollektsionääride huvi objektiks. Headest eksemplaridest on saanud väärtuslikud taastatavad autod ja neid eksponeeritakse automuuseumides. Edsel osutab mitmele olulisele õppetunnile: toote positiivne vastuviide sõltub tehnilisest usaldusväärsusest, selgest brändipositsioneerimisest ja õigel ajal turuletoomisest.
Edselist on saanud popkultuuri metafoor ebaõnnestunud projektidele, kuid samaaegselt väärtustab jälgijaskond seda unikaalset aega Ameerika autoajaloos — 1950. aastate disaini, ambitsioonide ja ka vigade näitena.

