Salastatud teave (riigisaladus): klassifitseerimine, tasemed ja kaitse

Salastatud teave on tundlik teave, millele juurdepääs on seaduste või määrustega piiratud teatavatele inimkategooriatele. Salastatud dokumentide käitlemiseks või salastatud andmetele juurdepääsuks on vaja ametlikku julgeolekukontrolli. Julgeolekuprotsess nõuab rahuldavat taustauuringut. Tavaliselt on mitu salastatuse taset, mille puhul on erinevad julgeolekukontrolli nõuded. Sellist hierarhilist süsteemi teabe jagamiseks inimrühma vahel kasutavad peaaegu kõik riikide valitsused. Andmetele tundlikkuse taseme määramise toimingut nimetatakse andmete klassifitseerimiseks.

Salastatuse kategooria eesmärk on kaitsta teavet selle eest, et seda ei kasutataks riigi julgeolekut kahjustava või ohustava eesmärgi saavutamiseks. Salastamine vormistab, mis on "riigisaladus", ja käsitleb erinevaid kaitsetasemeid, mis põhinevad eeldataval kahjul, mida teave võib põhjustada, kui see satub valedesse kätesse.

Teatud valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel on samuti oma salajane teave, mida tavaliselt nimetatakse ärisaladuseks.

Klassifitseerimise tasemed ja nende tähendus

• Top secret (kõrgeimaste) – teadmine võib põhjustada ülisuurt kahju riigi julgeolekule. Juurdepääs on väga piiratud ja nõuab ranget julgeolekukontrolli.
• Secret (salastatud) – avalikustamine võib põhjustada märkimisväärset kahju; juurdepääs antakse kitsale ringile.
• Confidential (konfidentsiaalne) – avalikuks tulek võib kahjustada ametialaseid või julgeolekuhuvisid.
• Restricted / Limited distribution (piiratud levik) – madalama taseme tundlik teave, mille avalikustamine võib tekitada väiksemat kahju või põhjustada sekkumist töösse.

Kuidas ja miks teavet klassifitseeritakse

Klassifitseerimise aluseks on hindamine, millist kahju võib teave põhjustada, kui see avalikuks saab. Otsuse langetavad reeglina volitatud isikud või ametiasutused vastavalt kehtivatele seadustele ja sisekorraeeskirjadele. Klassifitseerimisel arvestatakse:

• teabe allikat ja konteksti;
• milliseid riiklikke huve või operatsioone see mõjutab;
• kes võib teavet kurjasti kasutada;
• vajalikku ajaperioodi — paljud klassifikatsioonid aeguvad või vaadatakse ajapõhiselt uuesti.

Juurdepääs ja julgeolekukontroll

Juurdepääsu saamiseks peab isik olema läbinud julgeolekukontrolli, mis hõlmab taustakontrolli, tihti ka küsitlusi, soovitajate kontrolli ja vajalikku taset vastavatel ametlikel taotlustel. Peamised põhimõtted:

• Vaja-on-teadmise (need-to-know) – juurdepääs antakse ainult neile, kelle tööülesannete täitmiseks see on hädavajalik.
• Piiratud jagamine – isegi isikul, kellel on julgeolekuluba, ei pruugi olla õigust kõigile salastatud materjalidele.
• Järelevalve ja uuendused – julgeolekukontrolli tulemusi vaadatakse regulaarselt üle; vajalik võib olla korduv kontroll.

Käitlemine, märgistamine ja säilitamine

• Salastatud dokumendid ja andmed peavad olema selgelt märgistatud vastava tasemega.
• Füüsiline kaitse: lukustatud kapid, kontrollitud juurdepääsuga ruumid, turvakaamerad ja sissepääsukontroll.
• Digitaalne kaitse: krüptimine, ligipääsuõiguste range haldamine, logifailid ja turvavõimalused rünnete tuvastamiseks.
• Transpordi reeglid: salastatud materjali transport toimub vastavalt kindlaksmääratud turvaprotokollidele ja dokumentatsioonile.
• Järelkustutamine: teabe hävitamine või dekrüpteerimine peab vastama standarditele, et vältida taastamist.

Deklassifitseerimine ja avalikustamine

Klassifitseeritud materjal ei jää igavesti salajaseks automaatselt. Deklassifitseerimise protsess hõlmab tavaliselt regulaarseid ülevaateid ja ametlikku otsust. Mõnel juhul on määratud ajapiirangud, pärast mida informatsiooni uuesti hinnatakse. Avalikustamine võib toimuda ka erandkorras, kui on oluline avalik huvi (nt õiguskaitse- või korruptsioonijuhtumid) — sellistel juhtudel kehtivad vastavad juriidilised protseduurid ja garantiiisikud.

Järelevalve, sanktsioonid ja õiguslikud tagajärjed

• Salastatud teabe mittetäielik või ebaseaduslik käitlemine võib kaasa tuua kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse.
• Järelevalvet viivad läbi eraldiseisvad institutsioonid või sisekontroll, mis tagavad, et klassifitseerimine ei oleks kuritarvitatud.
• Isikutel on tavaliselt võimalus esitada kaebus või nõuda otsuse läbivaatamist, kui nad leiavad, et teave on valesti klassifitseeritud.

Organisatsioonilised ja ärisaladused

Lisaks riigisaladusele kaitsevad ettevõtted oma tundlikku teavet ärisaladusena (ärisaladus). See hõlmab äristrateegiaid, tehnoloogiaid ja klienditeavet. Ettevõtted rakendavad sarnaseid meetmeid — juurdepääsuhaldust, konfidentsiaallepinguid ja IT-kaitset — et vältida teadmatut või pahatahtlikku lekkimist.

Rahvusvaheline jagamine ja koostoime

Salastatud info jagamisel liitlassuhetes (nt NATO, kahepoolsed lepingud) kasutatakse erilisi kokkuleppeid ja märgeid (caveats), mis piiravad, kuidas ja kellega informatsiooni võib jagada. Jagamine toimub rangete protseduuride alusel ja tihti ainult vastastikuse usaldusmeetme olemasolul.

Tasakaal avalikkuse huvi ja julgeoleku vahel

Demokraatias on oluline leida tasakaal avaliku huvi ja riigi julgeoleku kaitsmise vahel. Klassifitseerimine ei tohiks olla vahend teabe tarbetuks peitmiseks ega neutralseks poliitilise otsustuse varjamiseks. Paljudes riikides kehtivad seadused ja läbipaistvuse põhimõtted (nt juurdepääs ametlikele dokumentidele) tagavad võimaluse kontrollida klassifitseerimise õiguspärasust.

Hea tava kokkuvõte

• Klassifitseeri ainult siis, kui see on põhjendatud ja proportsionaalne.
• Märgista ja säilita teavet vastavalt selle tasemele.
• Rakenda põhimõtet "vaja-on-teadmise" ning hoia ligipääs piiratud.
• Tagada regulaarne ülevaatus ja deklassifitseerimine, kui tingimused muutuvad.
• Hoolitse, et seadused ja järelevalve tagaksid klassifitseerimise läbipaistvuse ning vältiksid kuritarvitusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on salastatud teave?

K: Mida on vaja salastatud dokumentide käitlemiseks või juurdepääsuks salastatud andmetele?

K: Mida hõlmab julgeolekukontrolli menetlus?

K: Kas on olemas erinevad salastatuse tasemed?

K: Mis on andmete salastatuse eesmärk?

K: Miks on salastamine vajalik?

K: Kas ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel on salajane teave?

Otsing