Riigisaladus

Salastatud teave on tundlik teave, millele juurdepääs on seaduste või määrustega piiratud teatavatele inimkategooriatele. Salastatud dokumentide käitlemiseks või salastatud andmetele juurdepääsuks on vaja ametlikku julgeolekukontrolli. Julgeolekuprotsess nõuab rahuldavat taustauuringut. Tavaliselt on mitu salastatuse taset, mille puhul on erinevad julgeolekukontrolli nõuded. Sellist hierarhilist süsteemi teabe jagamiseks inimrühma vahel kasutavad peaaegu kõik riikide valitsused. Andmetele tundlikkuse taseme määramise toimingut nimetatakse andmete klassifitseerimiseks.

Salastatuse kategooria eesmärk on kaitsta teavet selle eest, et seda ei kasutataks riigi julgeolekut kahjustava või ohustava eesmärgi saavutamiseks. Salastamine vormistab, mis on "riigisaladus", ja käsitleb erinevaid kaitsetasemeid, mis põhinevad eeldataval kahjul, mida teave võib põhjustada, kui see satub valedesse kätesse.

Teatud valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel on samuti oma salajane teave, mida tavaliselt nimetatakse ärisaladuseks.

Tüüpiline salastatud dokument. Lehekülg 13 USA Riikliku Julgeolekuagentuuri aruandes [1] USS Liberty intsidendi kohta, mis on osaliselt salastatuse kategooriast vabastatud ja avalikustatud 2003. aasta juulis. Lehe esialgne üldine salastatuse kategooria "ülisalajane" ja eriluure koodsõna "umbra" on näidatud üleval ja all. Üksikute lõigete ja viidete pealkirjade salastatuse tase on esitatud sulgudes - ainuüksi sellel leheküljel on kuus erinevat taset. Üles- ja allservas olevad juhtjoontega märked viitavad seadusest tulenevatele volitustele, mille alusel teatavaid lõike ei ole salastatuse kategooriateks tunnistatud.

Klassifitseerimise tasemed

Kuigi klassifitseerimissüsteemid on riigiti erinevad, on enamikul neist tasemed, mis vastavad järgmistele Briti määratlustele (kõrgeimast tasemest madalaima tasemeni):

Täiesti salajane (TS)

Materjali kõrgeim klassifikatsioonitase riiklikul tasandil. Selline materjal põhjustaks "erakordselt tõsist kahju" riigi julgeolekule, kui see oleks avalikult kättesaadav.

Salajane

Selline materjal tekitaks "tõsist kahju" riigi julgeolekule, kui see oleks avalikult kättesaadav.

Konfidentsiaalne

Selline materjal tekitaks "kahju" või oleks "kahjulik" riigi julgeolekule, kui see oleks avalikult kättesaadav.

Piiratud

Selline materjal põhjustaks "soovimatuid mõjusid", kui see oleks avalikult kättesaadav. Mõnes riigis puudub selline klassifikatsioon.

Klassifitseerimata

Tehniliselt ei ole salastatuse tase, kuid seda kasutatakse valitsuse dokumentide puhul, millel ei ole eespool loetletud salastatuse taset. Selliseid dokumente võivad mõnikord vaadata ka need, kellel puudub julgeolekukontroll.

Sõltuvalt salastatuse tasemest kehtivad erinevad eeskirjad, mis reguleerivad sellise teabe vaatamiseks vajaliku loa taset ning seda, kuidas seda tuleb säilitada, edastada ja hävitada. Lisaks sellele on juurdepääs piiratud "teadmisvajaduse" alusel. Ainuüksi julgeolekukontrolli luba ei anna isikule automaatselt õigust näha kogu selle taseme või sellest madalama tasemega salastatud materjali. Lisaks nõuetekohase julgeolekukontrolli tasemele peab isik esitama õigustatud "teadmisvajaduse".

Küsimused ja vastused

K: Mis on salastatud teave?

V: Salastatud teave on tundlik teave, millele juurdepääs on seaduse või määrusega piiratud teatud inimklassile.

K: Mida on vaja salastatud dokumentide käitlemiseks või juurdepääsuks salastatud andmetele?

V: Salastatud dokumentide käitlemiseks või salastatud andmetele juurdepääsuks on vaja ametlikku julgeolekukontrolli.

K: Mida hõlmab julgeolekukontrolli menetlus?

V: Julgeolekutõendi saamiseks on vaja rahuldavat taustauuringut.

K: Kas on olemas erinevad salastatuse tasemed?

V: Jah, tavaliselt on mitu tundlikkuse taset, mille puhul on erinevad julgeolekukontrolli nõuded.

K: Mis on andmete salastatuse eesmärk?

V: Andmete salastatuse kategooria eesmärk on kaitsta teavet selle eest, et seda ei kasutataks riigi julgeolekut kahjustava või ohustava eesmärgil.

K: Miks on salastamine vajalik?

V: Klassifitseerimine vormistab, mis on "riigisaladus", ja käsitleb erinevaid kaitsetasemeid, mis põhinevad eeldataval kahjul, mida teave võib põhjustada, kui see satub valedesse kätesse.

K: Kas ka valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel on salajane teave?

V: Jah, ka teatavatel valitsusvälistel organisatsioonidel ja ettevõtetel on oma salajane teave, mida tavaliselt nimetatakse ärisaladuseks.