Burgessi kontsentrilise tsooni mudel: linnakasvu ja tsoonide selgitus
Burgessi kontsentrilise tsooni mudel selgitab linnakasvu, tsoonide paigutust ja sotsiaalset eraldatust — ajalooline ülevaade Chicago arengust ja mudeli piirangutest.
Kontsentrilise tsooni mudel ehk Burgessi mudel on mudel, mis seletab, kuidas asula, näiteks linn, kasvab. Selle töötas välja Ernest W. Burgess aastatel 1925-1929. Burgess vaatles Chicago kasvu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Sel ajal kolis Chicagosse palju inimesi.
Mudeli põhiolemus on lihtne ja intuitiivne: linn kasvab keskusest väljapoole ning erinevad maa‑kasutuse vormid paiknevad tsentrist väljapoole moodustunud rõngastena. Burgess püüdis sellega seletada, miks sotsiaalsed ja majanduslikud grupid kipuvad koonduma teatud linnaosadesse ning kuidas maa hind ja kasutus sõltuvad kaugusest keskusest.
See mudel oli esimene, mis selgitas, miks teatud inimrühmad elasid teatavates linnaosades. Burgess ütles, et linna keskuse ümber olid ringid. See, millises ringis mingi maatükk oli, määras, kuidas seda kasutati. Burgess nägi erinevaid tsoone, alustades keskusest:
- Central Business District - linna keskus
- Segakasutusvöönd, kus on nii äri- kui ka eluhooneid.
- Madala klassi elamud; neid nimetati hiljem sisemisteks eeslinnadeks - eluasemed on odavad, elatustase on madal.
- Kõrgema klassi elamurajoon; hiljem nimetati äärelinnaks. Parem elukvaliteet, seal elamine kallim.
- Pendelrändetsoon
Lisaselgitus: miks tsoonid tekivad?
Burgessi mudel põhineb mõningatel eeldustel: keskus (CBD) on töökohtade, teenuste ja ühistranspordi koondumiskoht; maa väärtus ja üürihinnad vähenevad kauguse kasvades; inimesed ja ettevõtted teevad otsuseid, lähtudes hinna‑ ja liikumiskuludest. Rikkamad elanikud eelistavad sageli suuremaid kinnistuid ja puhkepiirkondi, ning kui transpordi kulud vähenevad (nt eraautosid rohkem), võivad nad kolida keskusest kaugemale — mistõttu rõngad nihkuvad väljapoole.
Peamised piirangud ja kriitika
Mudelil on ka mõned probleemid, näiteks:
- Monotsentrilisus: mudel eeldab ühte tugevat keskust. Paljud tänapäeva linnad on aga polütsentristlikud — neil on mitu ärikeskust ja tööstuspiirkonda.
- Hommogeensus ja maapinna ühtlus: Burgess eeldas, et maastik on tasane ja ühtne. Tegelikus elus mõjutavad linna kuju mäed, jõed, teed ja suured infrastruktuuriobjektid.
- Transpordi ja tehnoloogia areng: mudel põhines 1920. aastate transporditingimustel. Autostumine, kiirteed ja kaugtöö on muutnud inimeste käitumist ja ruumilist jaotust.
- Sotsiaalsed ja poliitilised tegurid: linna arengut mõjutavad planeerimine, valdkonna regulatsioonid, piirkondlikud eelarved, kinnisvaraspetsiifika ja ajaloolised segregatsioonipraktikad, mida mudel ei hõlma.
- Ühis- ja ärikasutuse mustrite keerukus: tänapäeval on segakasutusega linnapiirkondi, kus elamine, töö ja vaba aeg on tihedamalt läbi põimunud, mis ei sobi ideaalselt ringikujulise jaotusega.
Tähtsus ja kasutus tänapäeval
Vaatamata piirangutele on Burgessi mudel endiselt oluline õppevahend: see annab lihtsa aluse mõistmaks linnaruumi hierarhiat, maa hinnakõrgust (rentide gradient) ja lennundussuhteid linna keskuse ja ümbruse vahel. Geograafid ja linnaplaneerijad kasutavad seda mudelit sageli võrdluspunktina, millele lisatakse keerukamaid mudeleid (nt Hoyti sektormudel või Harris‑Ullmani mitme tuumaga mudel).
Kokkuvõte
Kontsentrilise tsooni mudel kirjeldab ühe võimaliku viisi, kuidas linn ruumiliselt organiseerub: CBD keskel ja sellest väljapoole ulatuvad rõngad, millel on erinev funktsioon ja sotsiaalmajanduslik profiil. Mudel toimib hästi lihtsustatud olukordades ja ajaloolistes tingimustes (nt kiiresti tööstuslikku linnastumist kogevad linnad), kuid ei hõlma kõiki tänapäeva linnade mitmekülgseid ja sageli asümmeetrilisi mustreid. Planeerimisel ja analüüsis tuleb Burgessi ideid kasutada koos kaasaegsete andmete ja täiendavate mudelitega.
Seotud leheküljed
- Võrguplaan
- Sektori mudel
- Mitme tuuma mudel
- Lineaarne linnamudel
Küsimused ja vastused
K: Mis on kontsentrilise tsooni mudel?
V: Concentric zone model, tuntud ka kui Burgessi mudel, on mudel, mis seletab, kuidas asula, näiteks linn, kasvab.
K: Kes töötas välja kontsentrilise tsooni mudeli?
V: Kontsentrilise tsooni mudeli töötas välja Ernest W. Burgess aastatel 1925-1929.
K: Mis inspireeris Ernest W. Burgessi kontsentrilise tsooni mudeli väljatöötamisel?
V: Ernest W. Burgess vaatles Chicago kasvu 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses, kuhu paljud inimesed sel ajal kolisid.
K: Mida Ernest W. Burgess täheldas, kui ta analüüsis Chicago kasvu?
V: Ernest W. Burgess täheldas, et teatud inimrühmad kaldusid elama linna teatud piirkondades, mida ta seletas mudeli abil.
K: Millised olid linna erinevad tsoonid vastavalt kontsentrilise tsooni mudelile?
V: Concentric zone'i mudeli kohaselt olid linna erinevad tsoonid Central Business District, segakasutuse tsoon, kus olid nii äri- kui ka eluhooned, madalama klassi elamud (mida hiljem nimetati sisemisteks eeslinnadeks), kõrgema klassi elamutsoonid (mida hiljem nimetati välimisteks eeslinnadeks) ja pendelrändevöönd.
K: Kuidas kaldusid kontsentrilise tsoonimudeli järgi kesklinna suhtes elama rikkamad inimesed?
V: Rikkamad inimesed kaldusid kontsentrilise tsoonimudeli kohaselt elama kesklinnast kaugemal.
K: Millised on probleemid kontsentrilise tsooni mudeli puhul?
V: Kontsentriliste tsoonide mudeli mõned probleemid hõlmavad seda, et see ei võta arvesse muid tegureid, mis võivad mõjutada inimeste elukohavalikut, nagu rass ja rahvus, ning et tänapäeva linnad ei pruugi järgida samasuguseid mustreid, nagu mudel ette näeb.
Otsige