Aleksandriit — värvi muutev vääriskivi: omadused, päritolu ja sünteetilised variandid
Avasta aleksandriidi värvi muutuv võlu: omadused, päritolu, leidud, ajalugu, juunikuu sünnikivi ja sünteetilised alternatiivid — kogu põhjalik juhend ühes.
Aleksandriit on eriline ja hinnatud vääriskivi, mis kuulub krüsoberüüli (chrysoberyl) mineraalide hulka. Selle kõige tuntum omadus on võime muuta värvi sõltuvalt valgustusest — nähtust kutsutakseki sageli Aleksandriidi efektiks. Päikeselises või looduslikus päevavalguses võib ta paista rohelise kuni sinakasrohelisena, samas kui soojemas elektri- või küünlavalguses näib kivi punakas- või lillakaspunase tooniga.
Keemiline koosseis ja füüsikalised omadused
- Keemiline valem: krüsoberüül — BeAl2O4 (alumiinium-berülliumoksiid), mille värvuse muutuse põhjustavad peamiselt kroomi (Cr) ioonid, mis asendavad alumiiniumi kristallivõrgus.
- Kareduse skaala (Mohs): umbes 8,5 — see teeb aleksandriidist väga vastupidava kivi, sobiva igapäevaseks kandmiseks näiteks sõrmustes.
- Erikaal: ligikaudu 3,7–3,8.
- Valgus- ja optilised omadused: tugev värvimuutus, peen pleokroism ja suhteliselt kõrge murdumisnäitaja (ligikaudu 1,746–1,755).
Päritolu ja ajalugu
Aleksandriit avastati 19. sajandi alguses Uuralis ning üks levinud lugu ütleb, et kivi sai nime Venemaa tsaririigi tulevase valitseja auks — Aleksander II — kes tol ajal veel ei olnud tsaar. Tänapäeval leidub aleksandriiti mitmest maakerast, nende hulgas on leiukohad Venemaal, Brasiilias, Indias, Madagaskaril, Sri Lankal ja taas mainitud Indias.
Sünteetilised ja simuleeritud variandid
Aleksandriidi populaarsuse ja loomuliku kivi nappuse tõttu valmistatakse laboris nii tõelisi sünteetilisi aleksandriite (laboris kasvatatud krüsoberüllid, millesse on lisatud kroomi) kui ka simuleeritud “aleksandriide” — teisi materjale, mis imiteerivad värvimuutust, kuid ei ole krüsoberüllist.
- Laboris kasvatatud aleksandriidid võivad olla füüsikaliste ja keemiliste omaduste poolest väga sarnased looduslikule kivi, kuid nende hind jääb tavaliselt madalamaks.
- Simulaadid võivad olla valmistatud spinellist, korundist, klaasist või muudest sünteetilistest materjalidest, mis näitavad värvimuutust, kuid omavad erinevat koostist ja optilisi parameetreid.
- Sünteetiliste aleksandriitide tootmisel kasutatakse mitmeid kasvutehnikaid (näiteks flux-kasv või Czochralski meetod), mis võimaldavad toota sisult kristallset materjali.
Kvaliteeditegurid ja hind
Aleksandriidi väärtust mõjutavad peamiselt:
- Värvimuutuse tugevus: mida selgem ja dramaatilisem on üleminek rohelisest punasele, seda kõrgem hind.
- Värvi toonid: puhas intensiivne roheline ja sügav punane/violetne on hinnatud; pruunikad või mudased toonid langetavad väärtust.
- Läbipaistvus ja lõike kvaliteet: puhas või väheseid sisendeid omav kivi, hästi lõigatud, peegeldab valgust paremini.
- Suurus: eksemplarid üle mõne karaadi on looduslikult väga haruldased ja seetõttu äärmiselt kallid.
Kasutus ja hooldus
Tänu kõrgele kõvadusele sobib aleksandriit hästi igapäevaseks kandmiseks, kuid nagu kõik vääriskivid tuleks seda hoolikalt käsitseda:
- Puhastamiseks sobib soe seebivesi ja pehme hari; ultrasonic- või auru-puhastid on tavaliselt ohutud, kuid neid ei soovitata, kui kivil on praod või täidised.
- Väldi tugevat lööki, järske temperatuuri kõikumisi ja tugevaid kemikaale (nt leelised ja happed), mis võivad pinda kahjustada.
Autentimise soovitused
Ostu puhul on mõistlik nõuda sertifikaati tunnustatud gemmoloogiliselt laborilt (nt GIA, SSEF vms), mis kinnitab, kas tegu on loodusliku aleksandriidi, laboris kasvatatud sünteetilise kivi või simulaadiga. Sertifikaat kirjeldab kivi päritolu, optilisi parameetreid ja võimalikku töötlust.
Tähendus ja kultuur
Aleksandriit on üks juunikuu sünnikividest ning paljud väärtustavad seda nii vääriskivina kui ka sümbolina, mis esindab muutuvust, tasakaalu ja haruldust. Tänu oma erakordsele värvile on aleksandriit pälvinud erilise koha nii juveeli- kui ka kogumisväärtuslike kivide hulgas.
Kokkuvõttes on aleksandriit haruldane, tehniliselt huvitav ja esteetiliselt silmapaistev vääriskivi — nii looduslikud tükid kui ka laboris toodetud variandid väärivad tähelepanu. Ostmisel tasub eelistada läbipaistvat informatsiooni ja sertifikaate, et olla kindel kivi päritolus ja väärtuses.


Aleksandriit, päevavalguses sinakasroheline ja hõõguvalguses punakaslilla värvusega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on aleksandriit?
V: Aleksandriit on kalliskivi, mis on krüsoberüüli liik.
K: Mis on "aleksandriidi efekt"?
V: "Aleksandriidi efekt" on see, kui eri liiki valgus muudab aleksandriidi kalliskivi värve.
K: Kas sünteetilist või simuleeritud aleksandriiti saab valmistada laboris?
V: Jah, sünteetilist või simuleeritud aleksandriiti saab valmistada laboris.
K: Millest on sünteetiline või simuleeritud aleksandriit valmistatud?
V: Sünteetiline või simuleeritud aleksandriit ei ole valmistatud krüsoberüllist.
K: Miks valmistatakse sünteetilist või simuleeritud aleksandriiti?
V: Sünteetilist või simuleeritud aleksandriiti valmistatakse seetõttu, et aleksandriit on kallis ja sünteetiline või simuleeritud versioon maksab vähem.
K: Kus on leitud aleksandriiti?
V: Aleksandriiti on leitud Venemaal, Brasiilias, Indias, Madagaskaril ja Sri Lankal.
K: Milline on aleksandriidi tähendus sünnikivide puhul?
V: Aleksandriit on üks juunikuu sünnikividest.
Otsige
